Autokultuuri kõrval avab film laiemalt 1990. aastate Eesti ühiskonna vastuolud. See oli aeg, mil poeriiulid olid veel tühjad, kuid tänavatele ilmusid esimesed luksusautod. Samal ajal, kui mõned poisid kirjutasid koolivihikusse üles kõik haruldased autod, mida nad linnas märkasid, rääkisid teised mälestusi autovargustest, väljapressimisest ja olukordadest, kus inimesed pidid sõna otseses mõttes oma elu eest põgenema.

Dokumentaalfilm põimib need lood üheks ajastuportreeks, kus autod olid korraga nii unistus, hobi kui ka risk. Režissöör Sergei Zjuganovi sõnul sündis "Kadunud unistus" soovist talletada lood, mis olid aastaid liikunud vaid inimeste mälestustes. "Paljud neist lugudest liikusid lihtsalt sõpradevahelistes vestlustes. Mingil hetkel tekkis tunne, et need killud ühest ajast võiks kokku koguda, enne kui nad päriselt kaovad," ütles Zjuganov.

"Kadunud unistus" on režissöör Sergei Zjuganovi debüütfilm, mis on valminud suuresti eratoetajate ja ühisrahastuse abil. Filmi operaatorid on lisaks Zjuganovile Tanel Meos ja Alex Dulberg, helilooja Dmitri Piibe.