Kim Simonsen "Mereveetilga bioloogiline koostis meenutab verd minu veenides" ja Vonbjort Vang "Must orhidee"

Kaks luuleraamatut Fääri saartelt. Seda pole Eestis vist enne juhtunud. Väärib märkimist. Väga lihtsustades saaks öelda, et üks on isa-raamat ja teine poja-raamat, aga loodustihedad ja üldinimlikud mõlemad. Ega ole ju tegelikult teab mis suurt tähtsust, kust ilma otsast väärt autor pärit, kui tema just eriliselt asukohaspetsiifilist teksti ei loo. On selliseid ju küll, kelle loomingule ei pruugi muidu pihta saadagi, kui natukenegi tausta ei tunneta.

Nood kaks samaaegselt ilmunud ilusat raamatut on hästi isiklikud, aga kuuluvad mu meelest kirjanduse sellesse otsa, mis peaks üsna paljudele mõistetav olema. Ning teravamalt tunnetatav teadagi nendele, kes poeesias vähe lähemalt mööda ja pihta käinud on. Head luulet ei tohiks korraga palju manustada, ent vähehaaval libistada on pagana tore. Ei pruugi kõigi maitse olla – head raamatud harva on, aga lehitsetagu, nauditagu kujundust lastagu endal luulendikega kaasa minna. Väärt teekonnad mõlemas teoses.

Hayley ja John Rocco "Kõigi raamatute kodu"

Ei ole midagi parata, aga raamatukogudest ja raamatupoodidest kõnelevad raamatud kõnetavad mind alati kõnekalt. Ja neid on väga mitut masti. See siin on nüüd üks kõige väiksematel mõeldud ja jube nunnu lugu. Seda seltsi raamat, kus lugu ennast just teab mis palju ei ole ning seegi on ilusti selgete suurte tähtedega kirjas, ent pildistik on seda vaimustavam. Pildid räägivad kolm neljandikku jutule juurde ning viivad tõepoolest mõnusale muinasjutulisele loomamaale. Nood mõned read lehekülje kohta annavad raami kätte ja siis uurid illustratsiooni kohe tükk aega, enne kui lehte raatsid keerata. Just seesugune võib olla raamat, mis lühikese inimese raamatute ning eriti raamatukogude juurde juhatab. Juhatame siis miniinimeste ja pisiisikute vanemad siinkohal käekõrval raamatuni. Ilus töö, kiitus ja au.