"Muinsuskaitse aastaraamat 2025"

Loomulikult on inimesi, kellele kaitsepolitsei või välisluureameti aastaraamatud rohkem huvi pakuvad. Aga nood, kes tahavad tegelikult teada, mida me päriselt kaitseme ja miks me üleüldse (välis)luurame, võiksivad hakatust teha muinsurite aastaraamatuga. Saab naksti targemaks ja tuleb tugevam tunne keresse.

Päris ausasti, ongi sihuge teos, mis annab ülevaate aasta sees ja kodumaa piires toimetatud ehitamistest, parendamistest, taastamistest. Seda kõike on päris palju, me anname ikka uhkesti tuld, aga pooltest paikadest pole te kottigi kuulnud, saati noid näinud, ja tostap lugege ahnesti, himuga.

Muinsuskaitsjad on ammuilma edasi kasvanud tost pidurdavast ja porisevast institutsioonist, mis mitte kunagi mitte kellelgi mitte midagi teha ei lubanud. See kleeps jäi ne laubale kauaks. Tänaba muinsurid töötavad parema mineviku, oleviku ja tuleviku nimel, ent mõistavad edenguil pilku peal hoida. Jõudu kõigile, kes Eestit Eestina hoiavad ja uueks Eestiks kasvada lasevad.

Tasub lugeda ja omi suvisi sõite kavandada, et näeks ja kaeks ja aju laeks.

"Eesti rahvusliku purjelaevanduse sünd ja hiilgeaeg Liivi lahe rannas"

Suveaeg viib suure osa eestlastest vähemasti korraks saari ja/või läänepoolset maaranda (idapoolset Läänemerd) kaema ja vaema, kaagima ja vaagima. Võiks ju siis mõistust ja mõistlikkust turgutada tollega, mis targemad äsja kirja pannud.

Purjelaevandus on sisuliselt kadunud kunst. Mõned lodjad ja jaalad ja pisemad viikingulootsikud on väe ja vaeva ja rohke rahaga suudetud vanal kombel uuesti üles ehitada. Aga kas saaks kokku oskurite kamba, kes näiteks tulevaks kevadeks kolmemastilise kuunari kokku klopsiks? Teatud oskusteave sureb ja tekib koos aja ja inimestega. Mida enam ei ole, seda enam ei ole. Kuidas kunagi oli, tollest saab lugeda Ago Rullingo raamatust. Laeva seejärgi ei ehita, kui just eriti andekas vend ei ole, kel ka puutöö käpas. Kuid tausta ja teadmisi saab. Meil on vinge lugu taustal – tasub uurida. Käsmu saaks samaväärset pärimust pakkuda.

"The Salme Ship Burials. Two Eighth-Century Mass Graves on Saaremaa Island, Estonia: recent research", koostanud Lembi Lõugas ja Heidi Luik

Sama värk, kui saartele asja, siis tavaline turist läheb vaatab Kaali kraatri üle ja noogutab pühalikult ja kimab edasi suitsukala otsima (ilmselt edutult). Aga. Võiks lugeda enne ja ette põhjalikku ülevaadet võib-olla senise maailma kõige olulisemast viikingiaegsest leiust ja mõelda järele, kui vähe me tegelikult teame aegadest ja asjadest ja inimestest, kes ja mis siinkandis enne meiekesi elasivad. Uskuge mind, teine tunne on saartele sõita, kui olete natuke lugenud. Maailmatähtis teos, enamjaolt rahvastevahelise suhtlemise keeles, aga maakeelsed kokkukad on igal pool, nii et kartma ei pea.
Minge raamatukokku, sirvige ning lollimana tagasi ei tule.