Erling Eding ütles, et tal on suur rõõm, et sügisel on kuhugi tööle minna. "Eks mul lavakunstikooliajal huvi Eesti Draamateatri vastu tekkis niikuinii ja see oli õilis hetk, kui ma selle kõne sain, tõesti, hea tunne on jääda Tallinna," mainis ta. Oliver Reimann lisas, et Draamateater on koht, kuhu sa tahad minna ja seal olla. "Seal on lahedad inimesed ja lahe elu, see on rõõmustav."

Reimann ütles, et temal oli küll esimese aastal arusaamine: kui varem arvasid, et tead midagi, siis mõistsid, et tegelikult ikkagi ei tea ja sa pole ka üldse nii äge, kui oled arvanud. Eding tõdes, et lavakool peabki andma su enesekindlusele hoobi. "Mingist küljest ta peab sind veidi sutsama, et saaksid aru, kus sa oled ja mida sa teed, kui oleksid tuim tükk, kes sellest neljast aastast lihtsalt läbi läheb, siis sinust ei saaks nii mitmekülgset näitlejat."

"Kõigile ei peagi teater meeldima, see on täiesti normaalne, kõik ei pea olema sellised hullud nagu meie, aga see oleks tore, kui see oleks normaalsus, et vahel harva käin teatris," ütles Reimann ja lisas, et teatris on midagi väga elusat. Eding kinnitas, et teatri puhul saab kinnitust see, kui võimas on inimese kujutlusvõime. "See on lõputu laegas, mida avastada ja kui meie näitlejatena seda avastame, siis me tekitame ka vaatajas seda kujutlusvõime avardumist."