17. korda toimuv festival toob sel aastal Tartusse joonistama ligi 20 kunstnikku eri riikidest. "Algas see kõik väga väikselt. Initsiatiiv tuli kohalike kunstnike käest. Nende soov oli see, et õppida tundma tänavakunstnike ringkonda. Kui mõelda selle peale, kuidas tänavakunstnik tegutseb, siis toimub see pimeduse varjus üksinda tänaval. Kaunis isoleeritud kogemus. Tol hetkel Tartus ei olnud veel sellist kokkuhoidvat tänavakunstnike sõpruskonda, nagu praegu on. Festivali eesmärk oligi need inimesed kokku tuua," selgitas Lind.

"Siiamaani on see sisu samaks jäänud. Kuigi me oleme suuruses ja kvaliteedis kindlasti väga palju kasvanud, siis eesmärk on olla ikkagi suguvõsakokkutulek. Tänaseks ei ole festivalil ka enam ainult Eesti tänavakunstnikud, vaid kindlasti on ka lähiriikidest kunstnikke, Lätist ja Leedust, ja kutsume ka veel kaugemalt Euroopast inimesi, kes pole varem Eestis käinud, kellel on kõigil väga äge stiil ja kes võiksid meie arvates Tartu linnapilti hästi sobituda ja kohalikele kunstnikele midagi juurde anda," lisas ta.

Lind märkis, et festival on kõigile suur õppimiskoht. Ka kunstnikud, kes ühel või teisel aastal festivaliprogrammis pole, tulevad vaatama, kuidas teised kunstnikud töötavad. "See on ju hästi põnev. Aitab professionaliseeruda, kui saad teiste käes õppida."

Stencibility arengule andis suure tõuke osalemine Tartu 2024 programmis. "See oli meile väga suur väljakutse. Siiamaani puhkame sellest välja, aga samal ajal andis see meile võimaluse teha suur kvalitatiivne hüpe, tegime välismaal näituseid."

Festivali üheks missiooniks on ka toetada vaba tänavakunsti ideed, hoida Eesti tänavakunsti elujõulisena ja tuua linnaelanikele rohkem kunsti. "Mulle meeldiks mõelda, et Eesti tänavakunstiga on kõik väga hästi. Ma kuulen ja panen tähele uusi tegutsejaid. Alati on väga huvitav vaadata, mis Tallinna pool toimub. Tallinnas on ju EKA ja sealt poolt tuleb ka väga põnevaid kunstnikke, kes ka tänavatel tegutsevad. Üldse on nii huvitav noorte kunstnikega suhelda, sest vaade sellele, mida tänavatele tehakse või kes see inimene on, kes tänaval tegutseb, muutub."

"Üks vaade on selline romantilisem, on tänavakunstnik, kes ainult tänaval tegutsebki, on anonüümne, n-ö "Banksy", kes ongi tänavakunstnik. Aga tegelikult, eriti praegu, on noored nii andekad, et nad võivad teha tänavakunsti, võib-olla teevad ka muusikat, siis võib-olla skulptuure savist. Noortel on nii suur huvi kõike katsetada, et tihti võibki tänavakunst olla ainult üks osa kunstnikust," sõnas Lind.

Seoses Tartu noortepealinna tiitliga aastal 2026 on tänavuse Stencibility fookuses ka noored. "Teeme festivali esimesel päeval koostöös Tartu noortepealinnaga töötoa, kus saavad noored juhendaja abil osaleda. Lisaks on meil noorte kavandikonkurss "Minu esimene", mida me oleme aastaid teinud. Kõige toredam on see, et noortega festivali eel arutades on minul isiklikult tekkinud nii palju uusi mõtteid, mida tulevikus noortega teha tahaks. Loodan, et saame neid realiseerida," rääkis Lind.

Kuna korraldajate jaoks on väga oluline loominguline vabadus, siis üritatakse festivali kureerides loomingusse võimalikult vähe sekkuda. "See ei ole klassikaline kunstinäitus, kus kõik kontseptsioonid arutatakse läbi ja kus on kavandid, vaid see on tõesti julge ja eksperimentaalne vorm. Kunstniku valime välja avalduste vooruga. Sel aastal oli ligi 500 huvilist, kes tahtsid kõik festivalist osa võtta."