Albert Gulgi näitus "Polaaröö" koondab valiku tema 1990. aastate joonistustest ja akvarellidest, kust peegelduvad kunstniku huvi nii looduse, populaarteaduse kui ka ulme ja popkultuuri vastu.

"Miks mind huvitas just Albert Gulgi puhul see 1990. aastate periood, et sellel perioodil on see mängulisus need märksõnad - teadusillustratsioon ja ulmefilmid, popkultuur, rahvajutud. Need on väga eredalt tema piltides kohal. Eeskätt just ameerika action ja ulmefilmid, "Kiskja" ja "Terminaator", et kõik selle ta sünteesib omapäraselt pildimaailmaks," lausus näituse kuraator Kadri Mägi.

Nii ei ole kunstniku töödes piirid maastike ja olendite ega ka elusa ja tehisliku vahel selged.

"Tööl "Kabeküngaste keskel" on nii-öelda metalne, samas looduslik. Samamoodi näeme teise töö pealt, kuidas mingi olevus moondub metallist lihaks. Maastik samamoodi võib olla vulkaaniline maastik, millest võib vormuda maaemataolised neomütoloogilised olendid. Inimestel on lennuvõime, et kõik see virvendab ja moondub," sõnas Mägi.

Hoolimata sõdadest ja elumuredest jõuab kunstnik oma töödes tulemuseni, et maailm on ilus ja salapärase meeleoluga. Tegevus võib toimuda planeedil maa ka pärast apokalüptilisi sündmuseid.

"See ongi selline sünge, aga ilus maailm. Mul on kogu aeg selline depressiivne ähvarduse meeleolu peal olnud. Lapsena on see salapäraselt huvitav. Nüüd on ilmunud minu muinasjuttudesse haldjaid ohtralt koos selliste kosmiliste meestega. See selline salapärane, mida ma ei tea. Kogu aeg ahvatleb. Minu jaoks on see maailm küll ilus," ütles kunstnik Albert Gulk.

Näitus on Tartu kunstimuuseumis avatud 25. oktoobrini.