Ansambel 5miinust tähistab tänavu kümnendat tegutsemisaastat. Selle aja jooksul on sõprade siseringis sündinud naljaprojektist kasvanud üks Eesti populaarsemaid bände, kelle teekond on viinud põrandaalusest Soundcloudi fenomenist vabariigi aastapäeva lavale ja Eurovisioonile.

Vikerraadios vaatas Sten Teppan koos bändi liikmete Päevakoera, Lanceloti, Põhja-Korea ja Estoni Kohvriga tagasi 5miinuse kujunemisloole, suurimatele pöördepunktidele ja sellele, kuidas anonüümsetest räpparitest sai üle-eestiline nähtus. ERR-i kultuuriportaalis ilmuva sarja teises osas räägivad muusikud, kuidas jõudis bändi Pavel Botšarov ehk Venelane, milline oli nende esimene ja kontsert ning milline on üks hea tekst.

Venelane rikastas bändi

Esimene lugu, mille 5miinust kõigile kuulamiseks Soundcloudi üles riputas, oli "Võsu kalifaat". Lugu korjati üsna pea netiavarustest üles ja pandi ka raadiosse. See pani värske bändi jaoks palli veerema ja algas töö esimese albumiga.

"Pool aastat või kaua me seda vorpisime. Kõik sai Võsul sisse tehtud, käisime kogu aeg seal suvilas lindistamas ja meil käisid featuring artistid seal külas," rääkis Päevakoer.

Teiste külalisartistide seas jõudis 5miinuse juurde Pavel Botšarov, keda tuntakse ka nimede Venelane ja Gameboy Tetris järgi. Esimest korda salvestas ta 5miinusega 2015. aasta jõulude ja aastavahetuse vahel, kui bänd Tallinnas ühe sõbra keldis laulu "Võsu glory" kirjutas.

Botšarov sattus proovi juhuslikult – Korea teise bändi 615 muusik Cuba tõi ta lihtsalt endaga öösel kaasa. Kui Botšarov nägi, et mehed kirjutavad muusikat, soovis ta samuti kaasa lüüa. Kuigi Korea ja Kohver ei olnud sellest esialgusuures vaimustuses, et keegi nende muusikale midagi peale tegema tuleb, sai Botšarov võimaluse.

"Kui ta suu lahti tegi, siis sa kuulsid, et okei, see asi töötab suurepäraselt. Niimoodi tuli ta meile [albumi] peale. Me kutsusime ta esimesel plaadil paari-kolme refrääni veel," rääkis Korea.

"Ta muutus kuidagi tahtmatult või tahtlikult meie refräänimeheks," lisas Lancelot.

Ühel hetkel otsustasid Päevakoer, Lancelot, Põhja-Korea ja Kohver, et nad kutsuvad Botšarovi ametlikult bändi.

"Ma ei mäleta, kuidas see bändi kutsumine käis, sest "Erootikapoe" tegemise ajal oli ta vist juba bändis. Meil oli mingisugune koosolek, et kutsuks Paveli ka päris bändiliikmeks, sest ta on kahe loo peal, kõlab ägedalt ja tundub, et ta annaks meile mingit nurka juurde," meenutas Kohver.

Bändi teine album "Rämmar" ilmus 2017. aastal ning selleks hetkeks oli Botšarovist saanud 5miinuse täisõiguslik liige.

Kuigi Botšarovile alguses see mõte ei meeldinud, ristiti ta 5miinuses Venelaseks.

"See on nii räigelt selle asja enda üle nalja tegemine – et oh, meil on bändis venelane, oma karikatuurse tegelase esindaja," avas Korea.

"Me seletasime Karliga kuidagi ära, et see oleks ülinaljakas, kui su nimi on Venelane. Ma ei teagi, kas ta oli lõpuni nõus sellega," lisas Kohver.

Botšarov rääkis aastaid tagasi "Pealtnägijale" antud intervjuus, et kaalus pikalt kutset bändiga liituda. "Aga ma ikkagi võtsin pakkumise vastu. Kui alustasin, sain teada, et ma oskan teist muusikat ka teha. Ma avastasin enda jaoks päris palju," lausus ta toona.

Kuni 5miinuseni polnud Botšarov seesugust popisugemetega muusikat teinud, samuti soovis ta proovida eesti keeles muusika loomist.

"Bänd rikastus tollel hetkel meeletult. Meil oli esiteks Paveli meloodiline taju, pluss siis see, et ta hääldas eesti keeles natukene naljakalt, eriti alguses. Aga see oli jällegi äge asi, mis pani kuulama ja kõrvu tervitama, et mis asi see on," rääkis Lancelot.

Ühe meeldejääva näitena tõid bändikaaslased välja "Erootikapoes" kõlava fraasi "teeme su tissidest triibud", mis tegelikult oleks pidanud olema "teeme su tissidelt triibud". "Ta küsis, kas nii on okei, me ütlesime, et ei ole, aga tegelikult on naljakas, las jääb," muigas Lancelot.

Kohveri sõnul olid Venelase refräänid pikalt miski, mida 5miinuse lauludest otsiti ja oodati. "Tal oli jube hea anne leida ülitabavaid meloodiaid ja sinna peale kirjutada hästi visuaalseid ja siiraid sõnu," märkis ta.

Venelane lahkus 5miinusest 2023. aastal. Pavel Botšarov suri 40-aastaselt selle aasta märtsis.

Esimesel live'il tilkus laest higi alla

5miinuse esimene live toimus 2016. aasta suvel Tallinnas klubis Pada. Enne seda käisid muusikud Tartus proovi tegemas. See proov on Päevakoera sõnul üks kõige piinlikumaid asju, mis nad kümne aasta jooksul linti on võtnud.

"Ma arvan, et sada aastat peale meie surma võib selle asja ka avalikustada," naeris ta. "See kõlas halb, see nägi halb. Me ei teadnud, kuidas me lava peal oleme."

Esimesest kontserdist mäletab Päevakoer eredalt seda, kuidas nad enne live'i algust kogunesid Paja vastas olevas reklaamiagentuuris, kus üks neist toona töötas. Nad vaatasid konverentsiruumi aknast esinemispaika ning tundus, nagu kedagi ei ole. Nõnda mannetult siiski ei läinud.

"Me olime leidnud vana roostekarva Audi 100 auto, millele olime kapoti peale teinud 5miinuse lipu, et lähme siseneme esimesel käigul paarutades. Kui lõpuks Paja värava ette jõudsime, siis nägime, et seal on järjekord inimestest. Nad vaatasid, kes need kuradid tulevad Audiga siia," kirjeldas Päevakoer. "See oli esimene tõeline rokkstaari moment. Täitsa selline tunne oli."

Kuna keegi polnud 5miinust varem näinud, ei tundnud publik kontserdile saabunud muusikuid ära.

"Kui oli aeg lavale minna, hakkasin rahvas läbi trügima. Tahtsin, et mingi mees eest tuleks, aga ta keeras ümber ja karjus mulle, et mida sa trügid, ma tahan ka näha. Neil ei olnud õrna aimugi, kes sealt tulevad ja millised me välja näeme. See oli naljakas olukord," meenutas Päevakoer.

Kuigi kontserdieelne proov oli Päevakoera sõnul korralik põrumine, süttisid räpparid lavale jõudes automaatselt põlema. Korea rääkis, et kohe kui nad mikrofonid kätte võtsid, hakkas möll piht.

"Pakkusime kandikul viina, vett lendas, inimesed hüppasid rahva sekk – täielik punkmäsu. Kui sa paned kõik kokku, siis see mõjuski niimoodi, et see lihtsalt tekitas inimestes huvi. Sa pead seda nägema, see on mingisugune spektaakel," kirjeldas ta.

Paja live'ist on Päevakoeral eredalt meeles, kuidas seal lõpuks laest higi tilkus. "See oli nii paksult rahvast täis surutud, et lakke tekkis reaalselt kondensatsioon, mis alla tilkus."

Lancelot ütles, et nende eesmärk on alati olnud pakkuda rahvale nii suurt mürtsu kui vähegi võimalik. "Emotsioon ja energia, mis lava pealt tuleb, on oluline. Seda oleme esimest päevast kandnud. Meil on alati meeletu energia, mida me rahvale anname," rõhutas ta.

Ka see, kui laval kellelgi midagi valesti läheb, ei morjenda neid, sest alati on mõni bändikaaslane, kes suudab sassi läinud otsa kiirelt üle võtta.

"Meil on ju üksteise osad peas, me teame ka teiste osasid teha. See, et sa saadki tulla vahele ja päästa või keegi tuleb vajadusel sulle appi, on algusest peale väga hästi töötanud," märkis Päevakoer.

Kui tekst on naljakas, on töö hästi tehtud

5miinuse algusaegadel ei olnud erandlikud korrad, kui muusikud bändilaagrisse kokku tulid ja hakkasid alles siis üheskoos mõtlema, kelle käest saada muusikat, millele sõnad luua. Nii nad helistasid produtsentidele ja uurisid, kas kellelgi on äkki mõni demo seismas. Kui taust sai valitud, hakkas igaüks omaette nokitsema.

Kohver rääkis, et kirjutamine nägi enamasti välja selline, et kõik said oma osa kirjutamiseks umbes neli tundi ja kes valmis sai, laulis oma osa kohe sisse.

"Muusika loomisel ei ole õiget või valet viisi, kuidas teha. Meil ta käis niimoodi, et olime suvilas, tuju oli hea, biit üürgas ja keegi kuskilt karjus, et kuule, mul on olemas, ma lindistan. Viimasel vennal oli niimoodi, et pool tundi on aega, võtame järgmise teema. Kui poole tunniga [tehtud] ei ole, siis lindistame selle ära, mis sul praegu on."

Lancelot tõi välja, et Kohver ja Korea on alati väga kiired kirjutajad olnud, samal ajal kui temal ja Päevakoeral on riimide seadmine kauem aega võtnud. Kohvri sõnul oli peamine kirjutada naljakalt.

"Kui sa läksid ja esitasid oma teksti ning tüübid naersid, oli sinu töö hästi tehtud. Kõikidel on mingid oma väga hullud momendid. Karl oli loomulikult algusest peale selline, kes räppis kõik surnuks ja kirjutas üle. Siiamaani on, et oled Karliga bändilaagris, teed oma päris hea salmi ära ja kuskilt tuleb Karl, teeb oma salmi ja mõtled, et selge, kirjutan siis enda oma natukene ümber," rääkis Kohver.

"Aga meil on kogu aeg olnud selline bändisisene kvaliteedikontroll. Kui salm on jura, siis kirjutad ümber või ei ole selle laulu peal. Kõik laulud ei hakkagi kõikidel tööle. Sul ei kliki ja ei avane seal midagi," tõdes ta.

Viimane sõnaõigus ja kontroll selle üle, kuidas lood kõlavad, on üldiselt jäänud Koreale. Samas peab ta oluliseks, et kõik saavad kaasa rääkida.

"Ma üritan kõiki kaasas hoida. Ühe loo tegemine käib tihtilugu nii, et sa saadad produtsendiga väga palju meile ja palud tal mingeid asju parandada. Lõpuks tekib sul sellest laulust 17 versiooni ja sa hoiad kogu aeg teisi rõngas," selgitas ta.

Mõnikord võivad aga kunstilised arutelud võrdlemisi tuliseks kiskuda. Korea meenutas, et lugu "Mis sa tegid?" kirjutades ei meeldinud Kohverile see, kuidas Korea ja Venelane loo üles tahtsid ehitada.

"Meil oli Pafiga hoopis ebanormaalsem struktuur sellele laulule välja mõeldud: on minu salm, tuleb Kristjani helge vaikne osa ja siis tuleb järgmine salm ehk laulurong jääb vahepeal pidama ja siis läheb edasi. Aga Kris ütles, et ta lahkub bändist, kui nii tehakse," muigas Korea.

Seda, et nad teevad loo valmis ja lähevad seejärel tipptasemel stuudiosse puhast versiooni lindistama, on harva juhtunud, ütles Lancelot. Enamasti on bändilaagris purki saanud versioonid niivõrd muheda energiaga, et stuudios on samasugust mõnusust raske purki püüda.

"Ma tean, et kamina praksumine pole selle inimese meelistegevus, kes seda pärast puhastama ja kõlama panema peab," naeris ta.