Viimasel ajal on toimunud kaks olulist legislatiivset muudatust, mida tasub selles kontekstis esile tõsta – üks Eesti ja teine Euroopa tasandil – ning mis selle raske SRÜxiti meile taas pisut lähemale toob.

Esiteks võeti tänavu suvel, 17. juunil, vastu keeleseaduse muudatus, kus § 18 lõiget 1 täiendati teise lausega järgmises sõnastuses: "Audiovisuaalse teose võõrkeelde dubleeritud, sealhulgas pealelugemisega koopiat võib avalikult esitada ja edastada vaid juhul, kui tegemist on lastele suunatud teosega."

Seadusemuudatus seab mõnevõrra keerulisemasse olukorda filmifestivalid, kus on seni kasutatud luksust osa filme tõlkimata jätta ja piirduda ingliskeelsete subtiitritega. Eelarvele on filmide tõlkimine päris suur koormus, eriti kui filme on plaanis näidata kõigest ühel või kahel korral. Samuti on järjest suurenenud väikekinode erilinastuste osakaal, kuna tavapärane filmilevi on seal langustrendis. Nüüd vajavad ka need erilinastused tõlget ning neid lisapingeid tuleb hakata lahendama riiklikest vahenditest.

Samas lahendas see Sirbi veergudelgi korduvalt hambus olnud järjest enam kinokavades vohanud lausvenekeelsete seansside probleemi. Seaduse­muudatus jätab lahti võimaluse näidata venekeelse dublaažiga lastefilme ja animatsioone, kuid nüüd peavad neil juures olema eestikeelsed subtiitrid. Apollo keti kiituseks tuleb siinkohal öelda, et reageeriti juba varem ning võeti vene keelde dubleeritud mängu­filmid kavast maha juba 2025. aasta lõpus. Kokkuvõttes vajalik samm oma keeleruumi lahtiühendamisel SRÜ jätkuvast mõjuväljast.

Teiseks tuli Euroopa kultuuri toetus­programm "Loov Euroopa" tänavu septembris välja muutusega, mis puudutab samuti meie kinolevi väga otseselt ja on sõnastatud nii: "Eesti, Läti, Leedu ja Ukraina filmilevi­toetuste uued meetmed vastusena Vene­maa agressioonisõjale Ukrainas ning tõrjumaks Vene levitajate tegevust neil territooriumidel".¹

Nimelt on paljud välismaised müügi­agendid käsitlenud Balti riike seniajani SRÜna ning müünud filmide Balti territooriumide leviõigusi Venemaale, n-ö kauba peale antud diiliga, kuna need turud on nii väikesed. Kuna aga Eestil on Venemaa levitajatelt filmide õiguste ostmine keelatud, ei jõuagi osa filme seetõttu üldse kino­levisse.

Nüüdsest aga sätestavad uued meetmed², et "Loov Euroopa" MEDIA programmist toetust saanud filme ei tohi enam sellise diiliga Venemaale müüa, et Balti riikide või Ukraina õigused ka paketiga koos sinna lähevad. Vastasel juhul tuleb filmiga seotud toetused kõik tagasi maksta kogu õiguste ahela raames: tootjad, müügiagendid, levitajad. Loov Euroopa toetus on Euroopa kinolevis määrava tähtsusega ja seda ei taha keegi kaotada. Eks näis, kui hästi see mõnevõrra üldsõnaline seadus toimima hakkab või kuidas seda kavatsetakse hakata jõustama, aga usun, et edaspidi on vähemalt olemas legaalne hoob, et võimalikku müügiagentide ja produtsentide nahaalsust karistada.

¹ Creative Europe in 2027: one last year before the new budget cycle. European Commission 26. IX 2026. https://culture.ec.europa.eu/whats-new/news/creative-europe-in-2027-one-last-year-before-the-new-budget-cycle

² Creative Europe Programme (CREA). Call for Proposals. European film distribution. 30. IX 2026. https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/docs/2021-2027/crea/wp-call/2027/call-fiche_crea-media-2027-filmdist_en.pdf