Projektipõhiselt rahastuselt jätkusuutlikumat lähenemist ootab ka aasta aega töötanud Eesti Filmi andmebaas. 

Segadust tekitas see, et kultuuriministeerium otsustas instituudi käima lükata laiemate aruteludeta ja kõiki huvigruppe kaasamata. See tõi kaasa ka kineastide ühise avalduse instituudi nõukogu laiendamiseks.
Ministeerium võttis seda ka kuulda ja nõukogu saigi aseesimeheks filmiteadlase ja -kriitiku Lauri Kärgi.
Endiselt on aga lahendamata rahastamise küsimus, mille tõusu lubas uue instituudi käimalükkamisel endine kultuuriminister Rein Lang, räägib Eesti Filmiinstituudi peaprodutsent Piret Tibbo-Hudgins.
"Meie rahastus kasvas 100 000 eurot. Tundub, et seda on väga vähe. Teisalt on ju käigus ka Eesti Vabariik 100 projektid, kust meil on ka lisarahastust tulnud mängufilmile "1944", mida teeb Elmo Nüganen. Nii et kokkuvõttes ikkagi filmile raha tuli palju rohkem juurde, kui oskasime seda oodata."
Ükski senine filmiarendusprojekt pooleli jäänud pole ja ka eeloleval aastal esilinastub kolm uut täispikka Eesti mängufilmi.
Filmiprodutsendi kogemusega Piret Tibbo-Hudgins pole ka nõus väitega, nagu oleks projektipõhisus kultuuri rahastamise puuduseks, sest rahastamisotsused tehakse eelarveaasta kaupa. "Konkreetne nihe on nö kõikide valdkondade lobbytöö, see tuleb ka kuidagi õigustada.
Kui me räägime nt Eesti filmi vaatajaarvust, siis sellel aastal olid ikkagi väga head vaatajaarvud. Eesti film sai kokkuvõttes tänaseks üle 130 000 vaataja, mis on väga suur arv. Muidugi olid ka sellised filmid nagu "Kertu", "Mandariinid" ja väga edukas dokfilmi aasta, mis tõid vaatajaid kinno."
Detsembris täitus aasta Eesti Filmi Andmebaasi ametlikust avamisest. Tööd selle eesti rahvusliku filmikunsti säilitamise seisukohast väga olulise institutsiooni loomiseks on tehtud juba kuus aastat, ja ikka veel tuleb seda teha projektipõhiselt.
MTÜ Eesti Filmi Andmebaas esimees Hagi Šein nendib, et olemasoleva raames tuleb teha seda, mis hetkel olulisem. "Väga suur korpus on nõukogude-aegne filmikroonika. Seda on kusagil ligi 9000 pala. Oleme selle praegu jätnud viimaseks. Sellel aastal tegime peale kultuurfilmi ka kõik täispikad mängufilmid, ja nüüd tegime ka viimase kümnendi.
Nii et ütleme see, mis praegu huvitab publikut, on juba põhjalikult ära kirjeldatud. Edasi läheb üha sügavamalt ajalukku."
2015. aasta Euroopa Liidu toetusega loodab andmebaas hakata tegelema ka filmide digiteerimise ja kättesaadavaks muutmisega. Selleks on aga vaja riigikogus ja kultuuriministeeriumis lahendada autoriõiguste küsimus.
Filmivaldkonna rahastuse poole pealt peaks selgust tooma eeloleva aasta jaanuaris vastuvõetav toetuste eraldamise eeskiri. Filmi tootmise ja levitamise kõrval käsitletakse seal eraldi filmiuuringuid, millele seni pole tähelepanu pööratud.