Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Arvustus: The Notwist "Close To The Glass"

Bänd mängib ja kõigil on mõnus. The Notwist.
Bänd mängib ja kõigil on mõnus. The Notwist. Autor/allikas: Wikipedia

Plaadifirma: Sub Pop

Hinne: 7/10

Kui The Notwisti nimi internetiavarustesse sisse lüüa, pakub teadmishimulise, aga pealiskaudse internetikasutaja parim sõber Wikipedia bändi määratluseks “Saksamaa indie-rocki bänd”. See on muidugi sama loll selgitus, kui kogu Radioheadi karjääri tolle ähmase termini indie alla paigutamine. Kui Radiohead tegutseb aastast 1985, siis täna arutlusele tulevad sakslased võtsid esimest korda pillid kotist välja neli aastat hiljem. Kakskümmend viis aastat on üks korralik vanus, terve inimpõlv ja ka The Notwist on selle aja jooksul erinevaid vorme võtnud, hardcore’ist indie kaudu elektroonikani.

“Close To The Glass” on album, mis üritab korraga sukelduda Apparati ja Thom Yorke’i viimase aja tegemisi jälgides sügavale trummimasinate ja süntide maailma, aga ei unusta ära ka päikselist kitarripoppi. Mida muud öelda näiteks kordustele ja tehnikasudule üles ehitatud nimiloole järgneva “Kongi” kohta, mis toob korraga meelde nii The Radio Dept.’i kui Kenti. Paralleelid just Rootsi bändidega pole juhuslikud, sest Eesti läänenaabrid on teatavasti alati hitte kirjutada osanud ning The Notwisti leebem pool kõlab pikem Bullerby laste kui bratwurst'ina.

Üllataval kombel ei häiri “Close To The Glassi” kõikumine kahe pooluse vahel üldsegi nii palju, kui analüüsides tunduda võiks. The Notwisti laulja Markus Acheri nasaalne ja suhkrune vokaal jääks ilma kontrastina kriipiva instrumentaalita liiga magusaks ningkogu album tiksub rahulikult ja ühtlaselt võiduka lõpuni. Isegi kui The Notwist otsutab popmuusikat teha, ei suru nende pop end kuulajale peale, vaid töötab edukalt taustamuusikana. Taustamuusikaks nimetamine võib küll solvavalt kõlada, aga tegu on sellise tapeediga, mis ühel hetkel kuulaja tähelepanu märkamatult endale suunab ja uuesti kuulamist nõuab. Ja mis oleks ühele plaadile veel suuremaks komplimendiks, kui see, et teda riiulile (virtuaal)tolmu koguma ei jäeta. Mis veel – The Notwist ei kõla üldse nagu vana bänd. Tunda on, et mehed teavad, mis nad teevad, aga keskealiste inspiratsioonivaese garaažibändi tunnet ei teki korrakski.

"Kong":

)

Toimetaja: Valner Valme

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: