Baltimaade nonkonformistlikku kunsti uurinud USA kunstiteadlane dr Alla Rosenfeld on oma raamatus "Art of the Baltics“ (New Brunswick, 2002) kirjeldanud järsku muutust eesti maalikunsti arengus 1980. aastate keskel ning toonud näiteks just Talvi Johani, tekstiilikunstniku, kes pöördus uusekspressionistlikku maalilaadi ning mõjus esimese omalaadse professionaalse maalijana Eestis üllatavalt nii oma jõuliste julgetes täistoonides kontrastide kui varjamatult erootilise ideega.

Näitusest Tallinna Kunstihoone galeriis 1988. aastal said alguse enam kui kümmekond silmapaistvalt energeetilist aastat maalijana. Järgnenud isiknäitused galeriis "Art Leonardo“ (Tamperes, 1991), Raatuse galeriis (1997) ja Concordia Ülikooli galeriis (2002) hoidsid Talvi Johani ühe omanäolise maalijana eesti maalikunsti orbiidil. Ka viimane näitus Nõmmel Nikolai Glehni rajatud vanas Hiiu tähetornis 2004 oli oma kammerlikus formaadis intensiivsete maalide ja tähetorni enda ajaloolise trepikäigu kontrastis väga meeldejääv neile, kes seda kokkuleppel Tähetorniga näha said. Ehk peaks viimaseks meeldejäävamaks esinemiseks pidama osalust Stockholmi kollektsionäär Henn Kochi kunstikogu näitusel "Erootika eesti kunstis“ (Haus Galeriis, 2011), kuhu kuraator Leo Lapin oli valinud paljude autorite seas vaid kolm naiskunstnikku.

Talvi Johani teekond kunsti algas juba kooliaastail. Tallinna tüdrukuna õppis ta 46. Keskkoolis ning astus edasi õppima ERKI tekstiiliosakonda, mille lõpetas 1973. Miks me ei tea kuigivõrd palju Talvi Johani tekstiilikunstniku aastatest? Ta ei olnud vaibakunstnik, ent eesti tekstiilikunstis oli parasjagu aeg, kus aega ja perfektset peenkäsitööd nõudev gobelään oli eesti tarbekunsti üks lipulaevu. Talvi Johani maalis tekstiili. Kuni tänaseni on müügigaleriides tema maalitud siidi ja muid kangaid. Neid imetleti juba seitsmekümnendail ent ei valitud esindusnäitustele. 1973-1983 töötas ta ettevõttes Tekstiil siidimaalijana, 1983-97 Kunstikombinaadis ARS samuti tekstiilikunstnikuna. Ent alates 1979. aastast esines ta mitmetel tarbekunstinäitustel oma maalitud tekstiili ja minitekstiiliga. Tema maalitud kangaid iseloomustab eriline spontaansus, jõuline värvivalik ja ülimalt loominguline suhe materjaliga. Kunstnik ise on pidanud ühisnäitustest olulisemaks 1989. aasta eesti abstraktse kunsti ülevaatenäitust Eesti Kunstimuuseumis, näitust "Naine-97“ eesti näituste messikeskuses ja 1997 korraldatud kanganäitust Estonia talveaias.

Talvi Johani teoseid on omandanud Eesti Kunstimuuseum, Tallinna Kunstihoone Fond, Zimmerli Kunstimuuseum USA-s, Matti Miliuse kunstikogu, Henn Kochi kunstikogu Stockholmis ning paljud erakogud Eestis, Skandinaavias, Saksamaal ja Kanadas.
Talvi Johani jääb oma ajakaaslastele meelde andeka kunstnikuna, väga seltskondliku ja temperamentse isiksusena, hea sõbra, armastava ema ning vanaemana.

Eesti Kunstnike Liit
Eesti Tekstiilikunstnike Liit
Eesti Maalikunstnike Liit
Eesti Kunstimuuseum
Tallinna Kunstihoone

Talvi Johani "Vastasseis" viimaselt näituselt Tähetornis