Siim-Tanel Annus: viimane nädal oli päris hull
Täna kuulutati välja raadiomaja kunstiteoste ideekonkursi võidutööd. Kümnendal korrusel asuva nõupidamisteruumi lahenduse osas sai esimese koha Siim-Tanel Annuse kavand "Eeter". Kunstnik on pärast rasket riigihankeprotsessi väsinud, aga õnnelik. Kunstilise lahenduse otsingutel inspireerisid teda ajaloolised raadiod.
Küsin nagu sportlastelt pärast võitu ikka küsitakse, et kuidas siis tunne on?
Siia tulles ja kõiki töid nähes oli küll veider tunne. Kõik osalejad olid kasutanud sama asja - vanade raadiote skaalasid, näiteks ka teise koha saanud Jüri Ojaver.
Tegelikult on see põlvkonna asi. Tänapäeval on ipadid ja ipodid, aga sellel ajal olid vanad raadiod, mida kõik kruttisid ja otsisid Radio Luxemburgi. Kunstnikud on kasutanud erinevaid raadioid. Mina kasutasin 1938. aasta raadioskaalat.
Raadio oli teatud põlvkonnale ka geograafia- ja ajalooõpik. Vaatasin alati Gleiwitzit, et mis imelik jaam see on. Tegelikult see ongi see kuulus Gleiwitz, mis oli Saksa-Poola piiril ja kust hakkas peale II maailmasõda, kus sakslased tegid sakslastele rünnaku ja siis süüdistasid poolakaid.
Tallinn-Tartu-Türi on ka siin skaala peal, nii nagu vanasti oli. Kavandasin selle kõik vildile.
Kas sul oli kavand ka majaesisele ühendatuna fuajeega?
Sinna plaanisin viiemeetrise mikrofoni, aga see ei läinud läbi.
Ükski kunstnik ei suuda ennast nendest riigihanke paberitest läbi närida. Kas sind aitas mõni galerii või oli sul isiklik advokaat?
Tütar Silvia-Johanna Annus aitas ja oli ka vormistamise osas kaasautor. Ta on tootedisainer. Ei, ma läheks hulluks selle hankega. Tema ajas paberiasju, mina andsin ainult allkirjad. Need dokumendid on mõttetult keerulised, tehtud ehitajatele ja mehhaaniliselt protsendiseaduse hangetele üle kantud.
See viimane nädal enne tähtaga oli päris hull, muud tööd ei saanudki teha. Mina nagunii ei pea tegema, aga tütrel jäi kõik elu selleks ajaks seisma.