Eri riikide fotograafid on NATO välispiiri vastu alati huvi tundnud ja eriti on see huvi kasvanud peale Venemaa sissetungi Ukrainasse. Kuid erinevalt uudisreporteritest on kunstnikel aega teemasse süveneda ja nad tegelevad piirimõistega eelkõige psühholoogilises ja emotsionaalses tähenduses.

Fotokunstnik Luca Berti on aastaid töötanud Kagu-Eestis, pildistanud Setomaa inimesi ja maastikke.

"Minu jaoks Itaaliast tulles on see muidugi eriline piir. Ta on kuidagi eksootiline, aga ka dramaatiline ja kurb, eriti Setomaa puhul, mis on kaheks jagatud," rääkis Berti.

Luca Berti loodab, et täieliku ülevaate saamiseks õnnestub tal kunagi jäädvustada ka piiri taga elavate setode elu.

Prantsuse fotograaf Raphaël Gianelli-Meriano on aastaid otsinud piiritunnet Ida-Virumaa inimeste ja tööstuspärandi keskelt. Tema fotoprojekti nimi on "Ida-Virumaa hall tsoon", kuna mitmetähenduslikku piiriala ei saa must-valgena tajuda.

"Kõige rohkem avaldas mulle muljet see, et inimesed elavad siin oma elu ja selles väljendub inimkonna ilu. Ja tegelikult ei ole nad nii väga huvitatud kõigist keerulistest asjadest, mida mina näen," tõdes Gianelli-Meriano.

Eesti fotokunstnikele tundub välispilk meie piirialadele põnevana. "Sellel näituse kontekstis saavad kokku välispilk, mina kui Eesti kuraator ja siis suur vene kogukond, kes siin kohapeal on. See on minu meelest ääretult põnev komplekt," märkis näituse kuraator Kaisa Eiche.

Näitus "Idapiiril muutuseta" jääb Tartu Ülikooli Narva kolledžis avatuks detsembrini.