EKL-i romaanivõistluse võitis Armin Kõomägi käsikirjaga "Lui Vutoon" ({{commentsTotal}})

Eesti Kirjanike Liidu (EKL) romaanivõistlusel pälvis žürii ühehäälsel otsusel esikoha Armin Kõomägi käsikiri "Lui Vutoon". Teise koha vääriliseks valiti Märt Lauri käsikiri, kolmanda kohaga pärjati Jim Ashilevi käsikirja ning neljanda koha pälvis Helen Eelrandi käsikiri. Lisaks auhinnalistele kohtadele märgiti ära kuue autori käsikirjad.

Kõomägi avaldas lootust, et võistluse võitnud teos jõuab lugejate ette juulikuu jooksul.

"Kolm aastat tagasi püüdsin kord ette kujutada maailma, millest oleks kõik inimesed justkui ära pühitud. Aga mitte vägivaldselt, vaid kuidagi teisiti, kaasaegse euroopaliku pehmusega. Ennast aga moondasin oma fantaasiates nooreks turundusjuhiks, kes sellel täiusliku taristuga, kuid hüljatud planeedil kuidagi hakkama peab saama. Kirjutasin romaani kaks aastat, elades samal ajal justkui kahes paralleelses maailmas. Algul oli lõbus, siis hakkas külm, seejärel tuli peale hirm ja mis kõik veel. Aga kõige raskem oli sest unenäost väljuda ja oma käsikiri romaanivõistlusele ära saata," ütles ta.

Kõomägi on tuntud kui ärimees ja kirjanik. 2006. aastal võitis ta jutustuse "Anonüümsed logistikud" eest Tuglase novelliauhinna. Tema viimane raamat "Minu Mustamäe" ilmus 2013. aastal.

Kokku laekus romaanivõistlusele 94 algupärast ja seni avaldamata käsikirja.

Romaanivõistluse korraldaja, EKL-i juhatuse liige Peeter Helme sõnas, et see on kõigi aegade Eesti romaanivõistluste rekord, mis üllatas žüriid ja korraldajaid päris korralikult.

"Sellest ka tulemuste välja kuulutamine alles täna, sest me lihtsalt ei jõudnud seda käsikirjade massi rutem läbi lugeda. Aga muidugi oli see ikkagi meeldiv üllatus. Nii saime võimaluse anda auhinnad parimatest parimatele," lisas ta.

Kõomägi "Lui Vutoon" on Helme arvates tõeliselt omanäoline, pisarateni naerutav ja samas valusalt meie ajastu hädasid esile toov teos, mis tõuseb esile ka keelelise värskuse poolest. Ta ennustab sellele pikaajalist väärtust.

Teise koha pälvinud Märt Lauri käsikiri "Lahustumine" on Helme sõnul suur ja võimas Eesti lugu, kolmanda koha saanud Jim Ashilevi "Kehade mets" ja neljandaks pärjatud Helen Eelrandi "Suluseis" aga märksa isiklikumat laadi teosed.

See teoste kvartett annab tema hinnangul hea ülevaate Eesti ja eestlaste hingeseisundist 2015. aastal.

Lisaks auhinnalistele kohtadele märkis romaanivõistluse žürii ära käsikirjad, mille autorid Tamur Kusnets, Tea Lall, Mairi Laurik, Mann Loper, Ilmar Särg ja Helve Undo pälvisid tunnistähe.

Teise koha sai Märt Laur. Foto Pressimaterjalid

Kolmanda koha sai Jim Ashilevi.

Neljanda koha sai Helen Eelrand, kes ei saanud üritusel viibida, kuid postitas Facebooki selle pildi oma autasust.

Kõik käsikirjad jõudsid žürii liikmeteni autorlust avaldamata. Romaanivõistlusele esitatud käsikirju hindas kaheksaliikmeline žürii koosseisus kirjanike liidu esimees Karl Martin Sinijärv, juhatuse liikmed ja romaanivõistluse korraldajad Tiit Aleksejev ning Peeter Helme, kirjanikud Kärt Hellerma ja Eeva Park, kirjastaja ja tõlkija Eva Luts, Linnateatri näitleja ja EMTA lavakunstikooli õppejõud Anu Lamp ning Tallinna Ülikooli professor, kirjandusteadlane Rein Veidemann.

Kirjanike Liit kuulutas romaanivõistluse välja 2014. aasta veebruaris. Romaanivõistlusele oodati osalema eestikeelseid, algupäraseid ja seni avaldamata proosatekste, mille maht on vähemalt 200 000 tähemärki. Käsikirjade taseme põhjal otsustas žürii välja antavate auhindade arvu ning 8500-eurose auhinnafondi jagunemise. Võitja sai 4000 eurot, teine koht 2000 eurot, kolmas 1500 ning neljas 1000 eurot.

EKL-i romaanivõistlus on 1926. aastal algatatud kirjastuse Loodus romaanivõistluse idee jätkaja. Võistluse taasellukutsumise lepingule kirjutasid 2014. aasta veebruaris Tammsaare muuseumis alla Eesti Kirjanike Liidu esimees Karl Martin Sinijärv, Go Travel AS-i nõukogu esimees Tiit Pruuli, Penosil Eesti OÜ juhatuse esimees Jaan Puusaag ja AS Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi. EKL-i omaanivõistlused hakkavad toimuma üle aasta, lõppenud võistlus oli taasellukutsutud võistlustest esimene.

 

Toimetaja: Madis Järvekülg



Katja Novitskova näituse avamine KUMUs

Galerii ja video: Kumus avati Katja Novitskova isikunäitus

Rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti kunstnik Katja Novitskova avas täna oma päris esimese Eesti isikunäituse. KUMU kunstimuuseumis avaneb möödunud aasta Veneetsia Biennaali Eesti paviljonist tuttav düstoopne maailm täis elavaid masinaid ja piltskulptuure geneetiliselt muundatud eluvormidest.

Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Maalikunstnik Margus Meinart

Margus Meinart: Pallas on minu loomingut ehk liigagi palju mõjutanud

Käsikäes Eesti vabariigiga – kui täpne olla, siis kuu aega varemgi – sündis kunstiühing Pallas. Kuigi ühingu põhikirjale kirjutati alla Tartus, pandi juubelinäitus üles hoopis Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis. Pallase tähendust eesti tunde- ja vaimukultuuris ei saa üle tähtsustada. Näiteks maalikunstnik Margus Meinart märkis, et tema loomingut on Pallas ehk liigagi palju mõjutanud.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: