Arvustus. Aabitsakukk ristub peateega ({{commentsTotal}})

Tõstamaa mõis.
Tõstamaa mõis. Autor/allikas: Pärnu Postimees/Scanpix

"Skvottimine võhikutele"
Lavastaja: Gerda Kordemets
Kunstnik: Kristjan Suits
Helilooja: Markus Robam
Mängivad: Kersti Tombak ja Andrus Vaarik
Esietendus 1. augustil Tõstamaa mõisas

Gerda Kordemetsa suvelavastused Tõstamaa mõisas on alati rõhutatult kohapõhised. Vähem või rohkem imaginaarsed, aga ikkagi Tõstamaa lood.

"Skvottimine võhikutele" jätkab seda rida: Marbella mafiooso Dolce & Gabbanat kandev eksnaine ostab mehelt lahutuse eest saadud rahaga tagasi esivanematele kuulunud Tõstamaa mõisa ning loodab (ilmselt?) alustada uut elu tühjalt lehelt. Ent saabudes leiab ta eest veidra dressipükstes skvotteri, kel pole ei kavatsust ega võimalust mõisast välja kolida.

Algsituatsioon on klassikaline. Lõpplahendus – et need kaks vastandlikku inimest, kes tavaelus tõenäoselt iial ei kohtu, kõrvuni armuvad – etteaimatav. Ja sellele dramaturgilisele selgroole pole põhjust midagi ette heita, lood ju maailmas aina korduvad. Kordumatuks muudab need see, kuidas lõpp-punkti jõutakse. See, mis inimestega vahepeal toimub.

Ent just siin on "Skvottimises" midagi viltu. Infot on korraga üle ja puudu. Vaataja saab teada, et vastne mõisaomanik Hedvig von Sternberg on pärit Hamburgi vaesunud baltisakslaste seast, et tema vanaema armastas eesti keelt ja tema eksmees oli jõhker vägivallatseja. Ent see eluslepp näib loo seisukohalt kõrvaline ja kuidagi hõre, Hedvigi saksa päritolu ei mängi tükis kuigivõrd kaasa ja tekitab pigem küsitavusi (kas baltisakslaste kodus ikka loeti "Kolme põrsakest"?).

Kaduma läheb ka umbes 40 aastat skvotteri elust. Ta oli väikene poiss, kui isa peksis surnuks ema; sai kümnese rüblikuna kasuperest sule sappa... ja on nüüd, kuldses keskeas, Tõstamaa skvotter.

Mitte et näitemäng peaks tegelaste elukäigu päev-päevalt pulkadeks lahti võtma, kaugel sellest. "Skvottimise" häda on pigem see, et lugu eirab maailma enimmängitud elava näitekirjaniku Alan Ayckbourni esimest nõuannet: ainutähtis on karakterite tõepärasus, kõik muu neelab publik alla.

Paraku tekitavad karakterid hulga küsimärke. Kas Andrus Vaariku skvotter Eeri on hull? autist? osav mängur? On ta ohtlik? Või süütu ullike?

Kas Kersti Tombaku Hedvig on blond Barbie või kaasaegne preili Julie? Ühes episoodis skaut-naine, kes oskab raadiole traadist ja kääridest antenni ehitada, teises bimbo, kes ei suuda välivoodit lahti võtta ega muna praadida.

Mis aga kõige olulisem: lahti kirjutamata ja lahti lavastamata jääb loo pöördepunkt, kus oma õigust nõudvast majaomanikust saab väga üksildane ja empaatiline naine.

Ka pidevad pisut müstiliste valgus- ja helilahendustega pildivahetused pigem hakivad tegevuskäiku, segavad karakterite arengut ja mõjuvad kohati mittevajalikena. Miks tuua lauale supp, kui seda ei sööda, vaid saabub pildivahetus ja puutumata taldrikud viiakse ära? Loo seisukohalt võiks ju ka järgmine dialoog areneda siinsamas, söögilaua ja supitaldrikute taga.

Nõnda mõjusid ka näitejatööd esietendusel pigem ekslevalt. Oli ilusaid detaile – näiteks Andrus Vaariku keskendunud pliidipuhastamine. Või sinikirjaline taskurätt, mis lavastuse alguses pesunööril ripub ja mille Vaarik finaalis Tombakule ulatab. Rääkimata legendaarsest "Avameelselt abielust" raamatust, mida skvotter innustunult loeb. Aga tervikut ei sündinud, mäng laperdas psühholoogilise realismi ja koomuski vahel.

Kokkuvõttes – ehk ei peaks Tõstamaa Suveteater klammerduma rangelt oma lugude külge ning järgmisel suvel võiks mõisas mängida mõnd sootuks teistsugust näitemängu? Väga meeldiv ja soe teatrikeskkond on ju juba loodud.

Toimetaja: Taavi Hallimäe



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: