Vennaskonna 600! Ei, mitte aastat

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Vennaskond Autor/allikas: Andres Keil

Eestis pole palju bände, kes oleks oma eksistentsi jooksul jõudnud kuuesajanda kontserdini. Aukartustäratava verstapostini jõuab 2. oktoobril Genialistide Klubis ka Vennaskond.

Vennaskond on tulnud ja olnud ning kadunud mitu korda. Esimene tulek, olek ja minek jäid kaheksakümnendate keskpaika. Esineti legendaarsel tuuril Rütmiralli '85. Seejärel sattus enamus liikmeid sõjaväkke. Tagasi tuldi kaheksakümnendate lõpus ühena paljudest punkbändidest, neist otseselt eristumata.

Seejärel kadus Vennaskond uuesti. Bänd lahkus Nõukogude Liidust Soome ning kuulutati siinpool lahte surnuks, nagu enamus punki. Uuesti tuldi 1993. aastal, olukorras, kui Onu Bella sära hakkas tuhmuma ning Eesti muusikamaastikult puudus eestikeelne veidi mässumeelne romantiline poprock. Ning see tulek oli võimas.

Kolme aastaga tegi bänd neli albumit ning raadioeetrisse paisati kümmekond absoluutset hitti. Sära tuhmus kolm aastat hiljem, kui aur otsa sai. Asemele tulid Smilers ning Blind. Alates sellest ajast on Vennaskond lihtsalt olnud, tegemata ühtegi tõsiseltvõetavat püüet endiste aegade sära tagasvõitmiseks. Ning ülempreester Trubetskyst on saanud erakust püha tule teenija.

Kaheksakümnendatel oli Vennaskond ENSV kõige muutuvama koosseisuga bänd. Liikmed vahetusid, varieerusid ja kombineerusid. Tõnu Trubetsky sõnul oli pidevate koosseisumuutuste põhjuseks korraliku kommunikatsiooni puudumine. Paljudel polnud tol ajal kindlat kodu, telefonist rääkimata. Ja kui keegi enne järgmist esinemist kadunuks jäi, oli lihtsam tema asemele uus mees võtta. Tagatipuks oli KGB enamuse bändimehi 1986. aastaks sõjaväkke organiseerinud, niiet see aasta jäi Vennaskonnal bänditegemise mõttes üldse vahele, kui üks esinemine välja arvata.

Üheksakümnenad leidsid eest Vennaskonna koosseisus: Tõnu Trubetsky - vokaal, Allan Vainola - kitarr, Anti Pathique - kitarr, Mait Vaik - bass ja Hindrek Heibre - trummid. Selle kooseisuga emigreeruti 1991. aasta veebruaris-märtsis Soome. Trubetsky sõnul puudus bändil otsene eesmärk Soomes kuulsaks saada. Eesmärk oli lindstamine.

Siit alates on Vennaskond lihtsalt olnud. Nad on teinud plaate, vahetanud bassimehi, trummareid ja viiuldajaid ning esinenud igal pool. Üheksakümnendate keskpaiga positsiooni tagasivõitmine on Trubetsky sõnul võimatu. Ja tal pole ka huvi sellega tegeleda. Vennaskond on kogu aeg ajanud oma rida. See, et bänd vahepeal üle mõistuse kuulsaks sai, oli juhus. Küsimusele, millal ta Vennaskonnale uue eestikeelse loo kirjutas vastab Trubetsky ausalt: "Ei mäleta..."

Viimasel ajal on Tõnu keskendunud hoopis Vennaskonna lääne-suunaliste pürgimuste realiseerimisele. Aastate jooksul on talle selgeks saanud, et eesti keeles ja Vennaskonna nime all esinedes jääb suurem tuntus läänes ikkagi saavutamata. Keda huvitab mingi eestikeelne bänd?

Sellepärast tegutseb paralleelselt Vennaskonnaga ka The Flowers Of Romance. Mitte päris Vennaskond, aga midagi sinna kanti. Lood on Tõnu sõnul umbes poole ulatuses Vennaskonna omad. Teine pool on aga tema ja vähesel määral ka Allan Vainola poolt kirjutatud uudislooming, mis järjest täieneb.

LTN. SCHMIDT’I TURNEE 2015 JÄTKUB !

26. september. TALLINN. Sinilind (Kinomaja). Müürivahe 50. Vennaskond 599. 23:30.
2. oktoober. TARTU. Genialistide Klubi. Lai 37 taga. Vennaskond 600. 23:30.
23. oktoober. TARTU. Püssirohukelder. Lossi 28. Vennaskond 31. Uksed 21: 00. Maria Stuart 22:00. Vennaskond 23:00.
28. november. TARTU. Rock'n'Roll Heaven. Tiigi 76 A. Evald Okas 100. Uksed 20:00.

Toimetaja: Mari Kartau

Allikas: punkinformation

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: