Armin Kõomägi: homo sapiens on liigina liiga edukas

Kultuurisaates "Plekktrumm" oli külas menuka romaani "Lui Vutoon" autor, ärimees ja kirjanik Armin Kõomägi, kes rääkis oma ulmelise teose valguses sellest, mis meie planeeti ohustab.
Kevadise romaanivõistluse võitnud ning raamatupoodide edetabelites figureeriv "Lui Vutoon" on fantaasia sellest, kui inimesed maakeralt ära võetakse ja jääb järele ainult üks inimene. Armin Kõomägi tunnistas, et sellise arvamus otsa, et meid on maakeral liiga palju saanud, on Eestis raske komistada, kuid ta on tõepoolest palju mõelnud sellele, kuidas meie planeedi peal inimeste hulka kontrollida. "Aga demokraatlik poliitika ei luba seda teemat liiga valjuhäälselt inimeste ette tuua, et me peaks mõtlema ka selle peale, kui palju meid maailmas on ja kui palju meid veel kunagi saab olema," nentis ta samas.
"Ma ei leia, et me peaks planeedi käekäigu puhul süüdistama kapitalismi või mingit konreetset ususlahku või rassi," selgitas kirjanik. "Vaid peapõhjus on ülimalt efektiivne ja edukas liik nimega homo sapiens - ta suudab igal pool elada, paljuneda, ressursse suures koguses kasutusele võtta ja teda on lihtsalt nii palju. Ja ta hakkas kasvama siis, kui kapitalismi polnud veel väljagi mõeldud. Me oleme liigina liiga edukas olnud."
Kõomägi nentis ka, et maailma tehnoloogiline areng on läinud pikkade sammudega ees ja moraalne areng tulnud löntsa-löntsa järgi. Pole teada, kas moraalne areng jõuabki kunagi tehnoloogiale järele.
Kui Kõomägi mõtleb tuleviku inimesele, siis moraalse arengu järgmise sammuna loodaks ta, et enam ei oleks konflikte ja sõdu, seda, et üks usk on teisest parem või et üks rahvas on ära valitud ja teine ei ole. "Tahaks sellest vabaneda, et üks liik on parem kui teised," lisas ta. "Miks me oleme parem kui kuuseriisikas või limaseen? Ma ei tea, aga me oleme nii-öelda jumalik liik, jumala nägu, ütlevad paljud inimesed. See on siuke ila, et seda ei jõua ära kuulata."
Eesti kultuurist rääkides kiitis Kõomägi, et meil ei lähe halvasti, kuid Eesti puhul on samuti küsimus, kas meie inimeste hulk on optimaalne või peaks me rahvana kasvama. "Võib-olla Eesti on maailmas ainuke eesrindlik riik," mõtiskles ta samas. "Sada aastat tagasi oli meid umbes sama palju ja maailma oli umbes kaks miljardit. Nüüd on maailma 7,7 miljardit ja meid on ikk sama palju. Võib-olla maailm peaks meie pealt õppima. Ei ole vaja nii palju paljuneda. Rahulikult."
Toimetaja: Tiiu Laks, Valner Valme