Tartu Kunstimuuseumis avatakse näitus "Uus maja"

6. novembril avatakse Tartu Kunstimuuseumis näitus "Uus maja", mille keskmes on õhulossid ja nende purunemine – muuseumi 75. sünnipäeval räägitakse sellest, mida olemas pole ning ka Tartu Kunstimuuseumi uuest hoonest.
Ruumiprobleem on muuseumi saatnud alates selle loomisest 1940. aastal. Sõja ajal olid muuseumi kogud mitmetes kitsastes ruumides Tartu kesklinnas ning said 1943. aastal pommitabamuse, mille järel kunstiteosed koliti ülikooli peahoonesse ja osaliselt evakueeriti Tartust välja Väätsale. Pärast sõda anti ajutiselt muuseumi käsutusse hoone Vallikraavi 14. Muuseum töötab sellel “ajutisel” pinnal tänaseni.
Aastakümneid on fantaseeritud uuest muuseumihoonest, tehes aeg-ajalt ka samme unistuse realiseerimiseks. Lahenduseni pole muuseum tänaseks, oma 75. sünnipäevaks veel jõudnud. Ühiskond pole kolmveerandsajandi jooksul suutnud mobiliseerida sedavõrd palju ressurssi ja head tahet, et see hoone muuseumile ehitada. Näitus ei ole nostalgiline pilk minevikku, vaid pigem ajaloo kaudu tee otsimine muuseumi edasiseks arenguks. Näitusel eksponeeritakse muuseumi varasemad projekte ning arutletakse muuseumi kui institutsiooni muutumise üle ajas. Kaasaja ja tuleviku teemaga muuseumis töötavad ka projekti kaasatud kunstnikud, kelle tööd valmivad spetsiaalselt antud näituse tarvis.
Näitusel näeb projekte eri ajastutest, mis kahjuks arhitektuurseks lahenduseks ei vormunud. Väljas on kaks Vallikraavi 14 majale valminud juurdeehituse kavandit (autoriteks Raal Kivi ja Merike Raid), samuti sama tänava nurgale kavandatud skulptuuriaia eskiisid Kersti Lootuselt ja Krista Roosilt. Suisa lähiajast pärineb aga palju kõneainet tekitanud linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi arhitektuurikonkursi võidutöö Palimtsest.
Uus maja pole ainult füüsilise ruumi küsimus, see on küsimus institutsiooni kestmisest ja mis kõige tähtsam – kunstiteoste säilitamisest tuleviku tarbeks. Kuhu panna teosed, kui majas pole enam kohta isegi riiulile? Kuidas jätkata kogumist, kui hoiutingimused on ammendunud? Kuidas leida ressursse kultuurile kahaneva rahvastiku tingimustes? Millised on alternatiivsed võimalused muuseumi tegevuse jätkamiseks homme ja saja aasta pärast?
Näitusega kaasneb haridusprogramm eri vanuse- ja huvigruppidele.
Näitusel osalevad kunstnikud Jaan Elken, Minna Hint, Toomas Kalve, Flo Kasearu, Leonhard Lapin, Kaido Ole, Laura Põld, Anu Vahtra.
Arhitektid: Heino Halliste, Maie Everst Ülo Kulgver, Tiiu Loit ja Ervin Sedman; Tiit Kaljundi; Raul Kivi; Kersti Lootus ja Krista Roosi; Merike Raid; Tõnu Laigu, Koit Ojaliiv, Mari Rass, Elo Kiivet ning kaasautorid Asko Uukado ja Holden Vidas OÜ QP Arhitektid.
Kuraatorid: Rael Artel ja Tiiu Talvistu
Näituse graafilise lahenduse on loonud Mariana Hint, tekstid tõlkis Peeter Talvistu, installatsioonitiimi kuulusid Urmo Teekivi, Arvi Kuld, Nele Ambos, Margus Joonsalu ja Ago Teedema, haridusprogrammid koostas Kristel Sibul.
Näitus on avatud kuni 03.01.2016.
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: Tartmus






















