Peeter, millised kirjanikud peaksid kirjanikupalka saama?

See on keeruline küsimus. Neil, kes palka saaksid, oleks raske rahast keelduda, samas nad teaksid, et satuvad palka vastu võttes ühiskonna surve alla. Et oled nüüd nigu personaalpensionär nõukaajal vä? Ma elan kirjanike liidule kuuluvas majas ja see on ka privileeg ja tunnen vahel, et see on põhjustanud kõõritivaatamisi. No olen lasknud siis ateljeesse ööbima kõiki, kes vähegi ontlikud - võimalik, et selleks, et kergendada oma südametunnistust.

Ma tooksin ühe paralleeli. Mitmed USA kirjanikud on lasknud end värvata ülikoolide palgale, et õpetada nn creative writing'ut. Ja on seda põdenud ja kukkunud jooma ja pole sel perioodil kirjutanud suurt midagi.

Kirjanik on tundlik loom. Eks teda tuleb hoida ja hellitada, aga mitte üle hellitada.

Ja - summa summarum - loomulikult olen asja poolt.

Ja teen ka omapoolse pakkumise, kes taolise pajuki võiksid pälvida:

Mari Saat, Mats Traat, Ellen Niit... aga võtaks siia nimekirja mõne noorema seltsimehe ka? No näiteks minu suured lemmikud Doris Kareva ja... viimase lemmiku nime jätan siiski saladuseks.

Taustaks:
Kultuuriministeerium algatas projekti, mille järgi 2016. aastal makstaks viiele kirjanikule ja viiele kunstnikule riigieelarvest kolme aasta jooksul palka.

"Riigi huvi on selge: poeedil või maalikunstnikul peab olema võimalus tegeleda süvenenult oma loometööga. Nimetatud loovisikutel ei ole võimalust olla püsipalgal mõnes institutsioonis, näiteks kirjanike keskus, kuhu tullakse hommikul kokku, et seal raamatuid kirjutada ja igakuiselt palka saada. Loovisikule peavad kaasnema sotsiaalsed garantiid. Kindla seljataguseta, kui loovisik rabab äraelamiseks korraga mitmel rindel, võib väärt looming jääda sündimata või areneda palju aeglasemalt," kommenteeris eile kultuuriministeeriumi kommunikatsioonijuht Meelis Kompus.