Brigitta Davidjants. Tüdrukud, poisid ja MINA ISE ({{commentsTotal}})

Ülesvõte raamatukaanest. Illustratsioonid Tiina Reinsalu
Ülesvõte raamatukaanest. Illustratsioonid Tiina Reinsalu

27. septembril pidas sünnipäeva Mari Saat, üks omanäolisemaid eesti kirjanikke. Saat on viljakas autor, tema sulest on pärit romaane, jutustusi ja novellikogusid. Seekord tahaks aga rääkida tema lasteraamatust „MINA ISE“, mis ilmus peaaegu 30 aastat tagasi, 1988. aastal.

Saadi raamatud muudab muu hulgas eriliseks oskus anda edasi teise perspektiivi. Ja vahet pole, kas see teine on vene naine või eesti mees, hilisteismeline või laps. Just see perspektiividega mängimine ja kursside muutmine peegeldub ka „MINA ISEs“. 

Minu jaoks on „MINA ISE“ ka sügavalt isiklik raamat, sest see on lihtsalt lohutav. Raamat jätab lapsele uksed lahti, ei pista teda kuhugi „õigesse“ lahtrisse. „MINA ISEs“ võib laps olla kõik ja mitte keegi. Sest kes on õieti MINA ISE? Ta on väike tüdruk või siis mitte. Kui ta kannab pikki pükse ja nokamütsi, küsivad võõrad onud, et „noh, poiss, mis su nimi ka on“. Aga volangidega kleidi ja lehviga ütlevad võõrad tädid, et „kui ilus väike tüdruk”.

Mingil moel on see raamat omas ajas ka äraütlemata moodne, lausa queer, sest hoiab (soo)identiteete avatuna, voolavana:

Jõuab veel otsustada, kas saada sama suureks ja paksuks ja TUGEVAKS kui isa – siis ta peaks olema poiss – või sama armsaks ja ilusaks kui ema – siis ta peaks olema tüdruk. Ta otsustab vahel nii ja vahel teisiti ja seepärast on ta mõnikord poiss, teinekord tüdruk.

Teised küll ütlevad, et nii ei saa, et kes on kord poisiks sündinud, sellest kasvab isa, ja kes on tüdrukuks sündinud, tollest ema. Aga MINA ISE ei usu päriselt säärast juttu, et MINA ISE ei saa just selleks, kelleks ta tõesti väga tahab saada. Ta lihtsalt hakkab selleks!

Teisisõnu peegeldab „MINA ISE“ süsteemi kogu veidrust, soolist ambivalentsust, millega lapsena isegi kohanema pidin. Ja ilmselgelt mitte ainult mina, sest kui palju olen ma kohanud nii põlvkonnakaaslasi kui ka nooremaid-vanemaid, kelle arust kõneles see just neist.

Ja mida ütleb MINA ISE?

Tähendab, ema ikkagi usub, et MINA ISE võib endale tiivad kasvatada. Ja kui juba ema usub, siis see ongi nii. Kui saab kasvatada tiibu, siis saab kasvatada ka kõike muud ja kasvada kõigeks muuks, kas või isaks!

Feministeerium.ee

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Feministeerium



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: