Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud mängufilmikonkursi hindamistulemused tühistati ({{commentsTotal}})

{{1452674343000 | amCalendar}}
Peeter Rebane
Peeter Rebane Autor/allikas: ERR

Peeter Rebase filmiprojekti "Purjetamine vabadusse" produtsent Meelis Niinepuu avaldas rahulolematust Eesti vabariigi 100. sünniaastapäevaks korraldatud mängufilmikonkursi tulemuste üle, sest projekt jäi valikust välja, vahendas Postimees.

Postimehe ja Eesti Ekspressi andmetel on välja kuulutatud uus hindamine, millest võivad osa võtta kõik üheksa finalisti, sealhulgas Rebase kõrvale jäänud film "Purjetamine vabadusse".

Niinepuu väitis Postimehele, et žüriis oli huvide konflikt, mis seisnes ühe konkursiprojekti "Tõde ja õigus" kaasprodutsendi Madis Tüüri ja žüriiliikme Elen Lotmani elukaaslasteks olemises. "Eesti Filmi Sihtasutuse selgituste kohaselt andis Lotman oma elukaaslase projektile "Tõde ja õigus" kümme punkti," ütles Niinepuu.

6. oktoobril valiti EV 100 mängufilmi konkursi žürii poolt välja kuus mängufilmi, mis pidid minema tootmisse. Vaie esitati, kuna Postimehes ilmus EFI pressikonverentsi järel info, et ühe võistlustöö kaasprodutsent on žürii liikme elukaaslane.

"Eesti Filmi Instituudi informatsiooni kohaselt selgus, et huvide konflikt tekkis juba 2014. aastal, kuid EFI jättis huvidekonfliktile eneseregulatsiooni korras reageerimata. Lisaks rikuti 26. oktoobril žürii koosolekul EFI projektide hindamiskorda ja projekte ei hinnatud vastavalt EV 100 reglemendile," selgitas Niinepuu Postimehele.

"Enne kohtuotsust ei saa väita, et on rikutud korruptsiooniseadust," väitis ERRi kultuuriportaalile EV100 turundus-ja kommunikatsioonijuht Anneli Ohvril. "Allar Jõks palus uut hindamist viidates korrputsiooniseaduse võimalikule rikkumisele. EFI juristid on kinnitanud, et korruptsiooniseaduse rikkumist ei toimunud, siis kokkuleppel said lõplikusse tootmistaotlusvooru kõik arendusfaasis olnud filmid, et vabastada konkurss igasugustest kahtlustest."

Uue hindamise tähtaeg on 22. veebruar.

"Põgenemine vabadusse" idee autorid on Meelis Niinepuu ja Marko Matvere, režissöör Peeter Rebane. Filmimeeskonda esindab advokaat Allar Jõks.

Eesti Filmi Instituudi esindaja ja žürii liige Tibbo-Hudgins tunnistas huvide konflikti, ent nentis, et neile tuli üllatusena, et asi jõudis pressi, sest olukord oli läbi räägitud. "Lotmani antud punktid võeti tabelist välja, kuid lõplik edetabeli seis sellest ei muutunud," sõnas ta.

Eesti Vabariik 100 filmikonkurss kuulutati välja detsembris 2012. Konkursi esimesse vooru juunis 2013 laekus 165 filmiideed, millest valiti välja 17 parimat. Valitud 17 ideest kirjutati stsenaariumid oktoobriks 2014, millest jäi omakorda sõelale üheksa tugevaimat projekti. Väljavalitud üheksa filmi loominguline arendus kestis ühe aasta jooksul ehk oktoobri alguseni 2015.

28. oktoobril saadeti laiali pressiteade "Selgusid Eesti Vabariik 100 täispikkade filmide konkursi võidufilmid", mis ilmus ka ERRi kultuuriportaalis. Žürii oli kaks päeva varem välja valinud kuus filmi, millel on õigus saada riigilt raha, kokku 8 miljonit:

"Tõde ja õigus"
"Seltsimees laps"
"Põrgu Jaan"
"Võta või jäta"
"Lotte ja kadunud lohed"
"Printsess, Paaž ja Felix"

Vaadake filmide kohta lähemalt tollasest uudisest siinsamas kultuuriportaalis.

Eesti Vabariik 100 filmikonkursi korraldasid Riigikantselei, Kultuuriministeerium ja Eesti Filmi Instituut. Konkursi valikukomisjoni kuulusid filmilevitaja Timo Diener, filmiajakirjanik Karlo Funk, operaatorid Alar Kivilo ja Elen Lotman, EFI esindajad Piret Tibbo-Hudgins ja Kaarel Kuurmaa, Riigikantselei esindaja ja lavastaja Jaanus Rohumaa ning näitleja Lembit Ulfsak.

Toimetaja: Valner Valme



NO99

Riisalo: NO99 eristus teistest selgelt tehnilise võimekuse ja saavutuste poolest

Kuigi presidendi kantselei direktori Tiit Riisalo sõnul kaaluti NO99 kõrval vabariigi 100. sünnipäeva kontsertetenduse korraldamise andmist ka teistele kandidaatidele ja arvestati Ojasoo-skandaali puhkemise võimalusega, jäi olulisema argumendina kantseleis lauale ennekõike sündmuse tehniline keerukus ja NO99 senised saavutused.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: