Erki, kuidas on, kas elektrooniline pärimusmuusika on pärimusmuusika elektroonilisel kujul või elektrooniline muusika ise juba nii vana, et hakkab otsast pärimuseks muutuma?

Ikka veel see esimene. Ise olen selle sõnastanud lühidalt nii, et elektrooniline pärimusmuusika on muusikastiil, kus on ühendatud moodne tehnoloogia ja traditsioonid. Ehk siis muusika, mis sünnib, ei pea olema üleni sünteetiline, vaid lihtsalt tekkima osaliselt elektrooniliste vahendite kaasabil. Enamasti kasutataksegi selle muusika tegemisel tehnoloogiat pärimuspillide küllaltki piiratud võimaluste laiendamiseks – näiteks efektide ja kajade lisamiseks, luuperiga korduste tekitamiseks ja muuks.

Kust tuli idee teha selline festival Eesti folgipealinnas Viljandis?

Viljandi on lihtsalt nagu omamoodi inkubaator või enklaav, kus kõik folkmuusikaga seotud uued asjad ära saab katsetada. Kui siin toimib, siis siit on hea maailma vallutama minna nagu Maarja Nuut või Trad.Attack!. Teisest küljest käib Eesti Pärimusmuusika Keskus lihtsalt ajaga kaasas ja tegelikult on festival mõtteliselt ja ideoloogiliselt ka seotud Viljandi pärimusmuusika festivali raames toimuva Folk Factory ööklubiga, kus elektroonilist ja tantsulist maailmamuusikat mängitakse.

Ja viimase põhjusena on Viljandi pärimusmuusika ait taolise väikefestivali jaoks täpselt paraja suurusega ja kompaktne – saab teha suuri kontserte, loenguid-õpitube ja vajadusel tekitada ka ööklubi meeleolu.

Mis on suunad: ambientne tunnetus, müstilised heliseiklused, tantsumuusika? Elektroonikat üldse kiputakse tantsumuusikaks nimetama, mis on vale, aga mis asendis võiks muusikat vastu võtta Viljandi Elektroonilise Pärimusmuusika Festivali külastaja?

Kuna ka minu meelest ei seostu elektrooniline muusika ainult tantsumuusikaga, siis on see festival üles ehitatud nii, et siin on meeleolusid seinast seina – päeval vaikuses rütmimasina nokitsemise töötoast kuni laserite sähvimise ja house-rütmideni välja. Vahele jääb dub'i, eksperimentalismi ja isegi hiphopi, aga märksõnad, mis seda stiilirohkust mingil viisil seovad, on ikka pärimus- või pärimusest mõjutatud muusika. Kuna festival toimub aida eri ruumes, siis saab tegelikult endale ise sobiva festivali kokku panna – tulla kas tantsimise või muusika saatel pikutamise plaanidega, mõlemad sobivad.

Räägi mõne sõnaga tänavustest esinejatest.

Esinejad on jagatud kolme plokki – alustuseks niinimetatud õpitubade osa, kust juhiks tähelepanu võibolla natuke ootamatule loengule-DJ-setile, kus armastatud muusik ja melomaan Vaiko Eplik mängib koos kommentaaridega ette kümme lugu oma lemmikpärimusmuusikaplaatidelt.

Kontsertide plokist tooks välja täiesti uue, just selleks festivaliks kokku tulnud koosluse Tintura, kes sobib vast kõige paremini iseloomustama laupäeval aidas valitsevaid meeleolusid. Süntees hiphopi biidi ja süvapärimuse vahel on Tintura märksõnad ja kokku on sattunud oma valdkonna kaks kohalikku tippu – räpiringkondades tuntud produtsent ja DJ Lauri Täht ning pärimusmuusik Karoliina Kreintaal. Nende kaks esimest lugu on juba palju kõneainet tekitanud ja esimest korda laval saab neid näha just Elektroonilise Pärimusmuusika Festivalil.

DJ-programm on esinduslik, aga välja tooks selle valdkonna absoluutse maailma tipu, DJ ja produtsendi Aroop Roy Londonist, kelle tehtud muusikat fännab nii Gilles Peterson kui mängitakse maailmamuudsika DJ-de poolt üle ilma. Siin ongi hea koht ära mainida, et kuna tänavune Elektroonilise Pärimusmuusika Festival langeb samale päevale ülemaailmse Record Store Day'ga, siis on aidas seatud üles plaadilett, kust saab osta festivalil esinevate artistide muusikat (ka Uus energia esitleb samas ju oma uut heliplaati), aga mitte ainult.

Lugege festivali kohta lähemalt meie uudisest, kust saab kuulata ka helinäiteid, ja vaadake ajakava festivali kodulehelt.