Erki Pruul: Viljandi on enklaav, kus kõik folkmuusikaga seotud asjad saab ära katsetada ({{commentsTotal}})

Erki Pruul
Erki Pruul Autor/allikas: Kertu Leesmaa

16. aprillil peetakse Viljandi Pärimusmuusika Aidas teine Elektroonilise Pärimusmuusika Festival, kus esinevad Puuluup, Lauri Täht, Uus Energia jpt. Puhusime sel puhul pisut elektroonilist folgijuttu festivali korraldaja Erki Pruuliga.

Erki, kuidas on, kas elektrooniline pärimusmuusika on pärimusmuusika elektroonilisel kujul või elektrooniline muusika ise juba nii vana, et hakkab otsast pärimuseks muutuma?

Ikka veel see esimene. Ise olen selle sõnastanud lühidalt nii, et elektrooniline pärimusmuusika on muusikastiil, kus on ühendatud moodne tehnoloogia ja traditsioonid. Ehk siis muusika, mis sünnib, ei pea olema üleni sünteetiline, vaid lihtsalt tekkima osaliselt elektrooniliste vahendite kaasabil. Enamasti kasutataksegi selle muusika tegemisel tehnoloogiat pärimuspillide küllaltki piiratud võimaluste laiendamiseks – näiteks efektide ja kajade lisamiseks, luuperiga korduste tekitamiseks ja muuks.

Kust tuli idee teha selline festival Eesti folgipealinnas Viljandis?

Viljandi on lihtsalt nagu omamoodi inkubaator või enklaav, kus kõik folkmuusikaga seotud uued asjad ära saab katsetada. Kui siin toimib, siis siit on hea maailma vallutama minna nagu Maarja Nuut või Trad.Attack!. Teisest küljest käib Eesti Pärimusmuusika Keskus lihtsalt ajaga kaasas ja tegelikult on festival mõtteliselt ja ideoloogiliselt ka seotud Viljandi pärimusmuusika festivali raames toimuva Folk Factory ööklubiga, kus elektroonilist ja tantsulist maailmamuusikat mängitakse.

Ja viimase põhjusena on Viljandi pärimusmuusika ait taolise väikefestivali jaoks täpselt paraja suurusega ja kompaktne – saab teha suuri kontserte, loenguid-õpitube ja vajadusel tekitada ka ööklubi meeleolu.

Mis on suunad: ambientne tunnetus, müstilised heliseiklused, tantsumuusika? Elektroonikat üldse kiputakse tantsumuusikaks nimetama, mis on vale, aga mis asendis võiks muusikat vastu võtta Viljandi Elektroonilise Pärimusmuusika Festivali külastaja?

Kuna ka minu meelest ei seostu elektrooniline muusika ainult tantsumuusikaga, siis on see festival üles ehitatud nii, et siin on meeleolusid seinast seina – päeval vaikuses rütmimasina nokitsemise töötoast kuni laserite sähvimise ja house-rütmideni välja. Vahele jääb dub'i, eksperimentalismi ja isegi hiphopi, aga märksõnad, mis seda stiilirohkust mingil viisil seovad, on ikka pärimus- või pärimusest mõjutatud muusika. Kuna festival toimub aida eri ruumes, siis saab tegelikult endale ise sobiva festivali kokku panna – tulla kas tantsimise või muusika saatel pikutamise plaanidega, mõlemad sobivad.

Räägi mõne sõnaga tänavustest esinejatest.

Esinejad on jagatud kolme plokki – alustuseks niinimetatud õpitubade osa, kust juhiks tähelepanu võibolla natuke ootamatule loengule-DJ-setile, kus armastatud muusik ja melomaan Vaiko Eplik mängib koos kommentaaridega ette kümme lugu oma lemmikpärimusmuusikaplaatidelt.

Kontsertide plokist tooks välja täiesti uue, just selleks festivaliks kokku tulnud koosluse Tintura, kes sobib vast kõige paremini iseloomustama laupäeval aidas valitsevaid meeleolusid. Süntees hiphopi biidi ja süvapärimuse vahel on Tintura märksõnad ja kokku on sattunud oma valdkonna kaks kohalikku tippu – räpiringkondades tuntud produtsent ja DJ Lauri Täht ning pärimusmuusik Karoliina Kreintaal. Nende kaks esimest lugu on juba palju kõneainet tekitanud ja esimest korda laval saab neid näha just Elektroonilise Pärimusmuusika Festivalil.

DJ-programm on esinduslik, aga välja tooks selle valdkonna absoluutse maailma tipu, DJ ja produtsendi Aroop Roy Londonist, kelle tehtud muusikat fännab nii Gilles Peterson kui mängitakse maailmamuudsika DJ-de poolt üle ilma. Siin ongi hea koht ära mainida, et kuna tänavune Elektroonilise Pärimusmuusika Festival langeb samale päevale ülemaailmse Record Store Day'ga, siis on aidas seatud üles plaadilett, kust saab osta festivalil esinevate artistide muusikat (ka Uus energia esitleb samas ju oma uut heliplaati), aga mitte ainult.

 

Lugege festivali kohta lähemalt meie uudisest, kust saab kuulata ka helinäiteid, ja vaadake ajakava festivali kodulehelt.



NO99

Riisalo: NO99 eristus teistest selgelt tehnilise võimekuse ja saavutuste poolest

Kuigi presidendi kantselei direktori Tiit Riisalo sõnul kaaluti NO99 kõrval vabariigi 100. sünnipäeva kontsertetenduse korraldamise andmist ka teistele kandidaatidele ja arvestati Ojasoo-skandaali puhkemise võimalusega, jäi olulisema argumendina kantseleis lauale ennekõike sündmuse tehniline keerukus ja NO99 senised saavutused.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: