1816. aasta 23. mail kirjutas Vene keiser Aleksander I alla talurahvaseadusele, mille alusel vabastati Eestimaa talupojad pärisorjusest. Kuramaal kaotati pärisorjus 1817. ja Liivimaal 1819. aastal. Priiuse aastapäeva tähistamiseks on Ajaloomuuseum ja Rahvusraamatukogu koostanud ühise väljapaneku.

Ehkki 4. juuni 2016 on Eestimaa talurahva priiuse aastapäev ning Liivimaale tuli priius kolm aastat hiljem, kajastab näitus paralleelselt Eestimaaga ka pärisorjuse kaotamist Liivimaal. Väljapanek hõlmab perioodi alates 18. sajandi lõpust kuni 19. sajandi keskpaigani. Eksponeeritakse talupoegade eluolu kajastavaid trükiseid ja dokumente, tuntud Balti valgustajate raamatuid, esimesi patente talurahva kaitseks ning publikaate ja talurahvaseadusi. Näituse tuumikuks on Eesti- ja Liivimaa talurahvaseadused: talurahva kaitse seadused 19. sajandi alguses, priikslaskmise seadused, 19. sajandi keskpaiga talurahvaseadused ja 1866. aasta maakogukonna seadus.

Priiuse aastapäeva on eesti rahvas alati meeles pidanud. 1869. aastal tähistati Tartus Liivimaa talupoegade vabastamise 50. aastapäeva esimese Eesti üldlaulupeoga. Eestimaal pärisorjuse kaotamise 100. aastapäeva tähistati 1916. aastal Tallinnas pidukoosolekute ja ajaleheartiklitega. 2019. aastal korraldatakse Tartus juubelilaulupidu, mis meenutab ühtlasi 200 aasta möödumist priipõlve algusest Liivimaal.

Trükised ja käsikirjad on pärit Eesti Rahvusraamatukogu kogudest, dokumendid Eesti Ajaloomuuseumi ja Eesti Rahvusarhiivi fondidest. Näitust ilmestavad esemed ja baltisaksa kunstnike teosed Eesti Ajaloomuuseumi kogudest. Näituse pealkiri on inspireeritud Andres Saali aastail 1891–1893 ilmunud kirjatööst "Päris ja prii".

Näitusesaali kõrval asuvas lugemisaalis on avatud väljapanek "200 aastat tagasi: eestikeelseid raamatuid aastast 1816".