Mihkel Ilus ja Marten Esko juhatavad külastajad tupikusse ({{commentsTotal}})

Mihkel Ilus näituselt
Mihkel Ilus näituselt "Tupik" Autor/allikas: Pressimaterjalid

Kunstihoone galeriis on võimalik 7. augustini külastada Mihkel Ilusa ja Marten Esko näitust "Tupik".

"Tupik" on töösolev näitus kuues vaatuses ja kaheksateistkümnes peatükis koos filmiepiloogiga. Vaatajad on oodatud galeriisse korduvalt sisse astuma, et saada osa pidevast muutumisest – objektide, materjalide ja mõtte lühikesest olemisest nende sünni ja surma vahel.

Mida öelda näitusest, mille idee – näitus näituse tegemise protsessist, näitus, mille autorid ja osalejad jutustavad oma lõppematuid lugusid neid kokku tõmbamata – oli algusest peale intrigeeriv ja lahtine? Rõhutades pidevalt muutuva väljapaneku avatust reeglina lõpetatud staatiliste ekspositsioonidega võrreldes, nihutavad selle algatajad kogu ettevõtmise mõjuala ja kestvusaja galeriist välja. Kuhu? Kui tupikusse, siis Tupikusse, mis tähistab midagi, mida ta võib ka mitte tähistada. Niisama nagu Ilus ja Esko, kes teineteist toetades iseennast tühistavad… või vastupidi.

Insenerimõtte ilu ja väärikaid töömehe liigutusi etendades ehitab Mihkel Ilus minimalistlikke ruumikoreograafiaid, neile lisanduvad kümned eelnevalt tehtud visandid. Vaevalt valminud, vaheldub üks installatsioon teisega; protsess algab otsast peale. Seda saadab järk-järgult näitusekülastajale avanev libreto – Marten Esko kirjutatud atraktiivsetest osadest koosnev kontekstivaba kirjandusteos. Sarnaselt Ilusa installatsioonidele kätkeb kirjutatud tekst endas algusest peale omaenese sisu kehtetuks muutmist, sest ainus, mis laiahaardelist mosaiiki koos hoiab, on teda raamistav formaat.

Kõik on siin ambivalentne - pehmed ja tahked, tahet ja tahtetust kandvad objektid, üks raamat ja üks film nende hulgas. Kõik nad näivad kinnitavat, et oluline on tegu, on suhtluses püsimine. Küsimust emma-kumma mõttekusest ei püstitu. Seoseid tekitavalt mälult on eemaldatud koondumist võimaldav kese, ainult tsitaadid seisavad iseseisvalt püsti, nagu: "Tänapäeval toimib kõik inimese segadusse ajamise ja selles seisundis hoidmise suunas. Tupik on katse võtta sellest välja mingi kunstiline kvaliteet" (M. Ilus).

"Tupik" on ringiga kunsti juurde jõudev näitus, mis tahab asetada kunsti oma aega. Tundub, et teadlikult, aga ka vastupidine pole välistatud.

Näitus "Tupik" on avatud 7. augustini 2016.

Toimetaja: Mariliis Peterson



"Pidu"

Tõnu Karjatse filmikomm: seebiooperlik karakteridraama "Pidu"

Sally Potteri veidi üle tunni kestev “Pidu” on tänapäeva kinotrende arvestades eksperimentaalse maiguga, laiemas ajaloolises plaanis aga kammerlik tragikomöödia (dramöödia) inimestevaheliste kokkuleppeliste koosluste ja sidemete haprusest.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Artur Talvik

Artur Talvik: Ojasoo on karistuse saanud, ärme viska teda ühiskonnast välja

Vabaerakonna esimees, riigikogu liige Artur Talvik on president Kaljulaidilt iseseisvuspäeva vastuvõtu kutse juba saanud ja lubab kindlasti 24. veebruari õhtul Eesti Rahva Muuseumi kohale minna. Teda ei häiri „absoluutselt mitte“ , et riigipea vastuvõtu ühe põnevama osa – kontsertetenduse – lavastab teater NO99 ja Tiit Ojasoo.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: