Sergei Zavjalov (sündinud 1958) on luuletaja ja kirjandusteadlane, erialalt klassikaline filoloog. Tema siinne esseevalik annab huvitava sissevaate vene viimase sajandi luule erinevate suundumuste vahelistesse pingetesse ja põimumistesse. Ta pakub uudseid vaatepunkte nõukogude luulele, mis võivad anda värskendust ka eesti luuleloo ümbermõtestamisele.

Eneken Laanes on teost iseloomustanud: "Luuletaja Sergei Zavjalovi esseed 20. sajandi vene luulest avavad uudse ja erudeeritud vaate mitteametlikule, aga mis veelgi huvitavam, ametlikule nõukogude luulele. Mitmetes siinse kogumiku kirjutistes kasutab Zavjalov lääne kirjandusuurimuses levinud traumaparadigmat, mis võimaldab käsitleda ametikku nõukogude luulet hoopis värskest vaatenurgast ja seob selle küllaltki eraldiseisva kirjandustraditsiooni muu maailma arengutega. Eesti kontekstis pakub Zavjalov väärtuslikke koordinaate, mille abil vaagida uuesti ka nõukogude eesti luulet."

Tallinna Ülikooli kirjastuselt ilmunud teose on vene keelest tõlkinud ja saatesõnaga varustanud Aare Pilv ja toimetanud Katrin Hallas.