Esimene mulgikeelne aabits peaks keeleõppe vastu rohkem huvi äratama ja õpetlik on see ka, sest Mutt Mati lood räägivad ju Mulgimaast - loodusest, taluelust, toitudest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Mulgi tähestik on eesti keele omast pisut erinev ja osa sõnu kihelkonniti teistsugused, nii et väitlemist oli koostajail omajagu.

"Meil on päris palju sõnu, mida ühes kihelkonnas tuntakse ja teises mitte. Meie Tarvastus ütleme "jänes", aga Karksi kandist tuleb "leeduk". Ja siis me vaidlemegi, kas "jänes" või "leeduk", aga lõpuks said raamatusse sisse mõlemad," selgitas aabitsa autor Kristi Ilves.

Viienda Mulgi Uhkuse auhinna pälvinud Alli Laande on üks aabitsa autoreist, kuid olnud mitme aastakümne jooksul osaline pea kõiges, mis Mulgi kultuuri ja keelega seotud. Kui lapsed ja lapselapsed kõik kokku arvata, kuulub ta perre 25 inimest.

"Esimeseks olid töövihikud, mis said valmis kümmekond aastat tagasi. Siis meil sai lauluraamat valmis. Kõige tähtsamaks pean mina laste folklooripäeva ja mulgi pidu. Kolm mulgi pidu, mis on nüüd toimunud, on ikka päris suur töö olnud," rääkis Laande.

20-aastaseks saanud mulgi kultuuri instituut on suutnud selle ajaga justkui peidus olnud mulgi keele, kultuuri ja tavad jälle rahva sekka tuua.

"Oleme uuesti algatanud mulkide suve- ja talvekooli, samuti keelepesad ja muu keeleõppe - pärandi ja traditsioonidega seotud ürituste au sisse tõstmine ja traditsioonide taastekitamine, mis on olnud 50-60 aastat kadunud," rääkis instituudi juhataja Kaja Allilender.