Maarja Vaino: sõna võib pöörduda ütleja vastu ({{commentsTotal}})

Maarja Vaino arvamusfestivalil.
Maarja Vaino arvamusfestivalil. Autor/allikas: Pamela Maran

Huvitav on jälgida, kuidas meie avalikus ruumis käitutakse sõnade ja terminitega. Hiljuti loodi klišeeväljendite parodeerimiseks isegi ühe poliitiku nimeline ümmarguste vastuste robot. Kantseliidi vohamisele ametlikus kõnepruugis on tähelepanu pööranud ka keelehooldus ning lühikest aega haridusministri ametit pidanud Jürgen Ligi, kes kutsus ametnikke üles rääkima keerulistest asjadest lihtsalt ja arusaadavalt.

Üks probleem on niisiis lihtsate asjade väljendamine kantseliitlikus nonsenss-keeles. Teine on teatud sõnade ülekasutamine, nii et need lõpuks peaaegu tähenduse kaotavad – olgu või näiteks sõna "nautima" (mida kõike me naudime!).

Kuid täna tahaksin rääkida hoopis neist sõnadest, mis mõjutavad avalikku ruumi oma hinnangulise sisuga.

Üks selline sõna jäi hiljuti silma ERR-i kultuuriportaalis, mis avaldas Vikerkaares ilmunud Marek Tamme artikli "Uusreaktsionäärne mõtlemine".

Loo eesmärgiks on autori sõnul iseloomustada ja kaardistada trendi, mida ta nimetab "uusreaktsionäärse mõtlemise esiletõusuks". Tamm rõhutab, et ta ei taha anda hinnangut, kas nähtus on hea või halb.

See väide panigi imestama just keelelisest aspektist. Ajaloolased peaksid olema nii keele- kui kontekstitundlikud. Tuleb osata olla ka allikakriitiline ning sõnavara tunnetamine on üks osa sellest oskusest. Mind on näiteks tihti pannud muigama mõned Jaak Urmeti sõnavõtud, mis on üsna ilmselt kantud nõukogulikust, võiks isegi öelda – stalinlikust retoorikast, kuigi teema ei tarvitse olla selle ajastuga üldse seotud. Urmeti kirjandusloolase huvi kindlate ajaperioodide vastu kajastub ka tema sõnavaras.

Samuti paistab kajastuvat Marek Tamme valitud terminoloogias tema lugemisvara. Kes tuleb üldse tänapäeval sellisele mõttele, et kasutada Eesti kontekstis hõlmava terminina väljendit "reaktsionäär"? Lääne pool võidaks seda ju teha, sest seal ei ole selja taga poole sajandi pikkust nõukogude režiimi. Aga Eestis on. Ning seetõttu on eesti keeles sõnal "reaktsionäär" ühemõtteline tähendus ja kontekst. Reaktsionäär tähendas nõukogude ajal sisuliselt kohtuotsust. Reaktsionäärid olid tagurlased, kes takistasid progressi ega jaganud revolutsioonilisi ideid. Reaktsionäär oli sõimusõna, mille kasutamise eesmärgiks oli diktatuuriühiskonnas "valede" seisukohtadega inimese moraalne või ka füüsiline hävitamine.

Seda silmas pidades pisut üllatas, et ajaloolasena ei taju Tamm oma sõnavalikus konteksti ega adu, et niisugune termin seab selle tarvitaja imelikku valgusse. Meil nimelt ei ole diktatuurivõimu ega ka selle võimu vastaseid, meil on pluralism, arvamuste paljus. Sellesse olukorda selline diktatuurilõhnaline sõna hästi ei sobi. Tahtlikult või mitte, aga kord kasutusele võetuna mõjub valitud termin selgelt hinnangulisena ning röövib objektiivsuse viigilehe ka ülejäänud kirjutiselt.

Sest uusreaktsionäär on järelikult samamoodi "uustagurlane", "uuspimedusejünger" ja "uusobskurant" – need on vasted, mis sõnale "reaktsionäär" annab sünonüümisõnastik. Muide, mitmed sõjaeelsed sõnaraamatud mõistet "reaktsionäär" veel ei tunne. Mis omakorda viitab selle sõna tugevale seosele marksistlik-leninliku ideoloogiaga.

Seetõttu tuleks sõnu kasutades ikka enne mõelda, siis öelda. Sõnade võim võib olla suur. Ja meenutada tasub ka seda, mida öeldakse ameerika kohtusüsteemis: "Kõike, mida ütlete, võidakse kasutada teie vastu."

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: