Restaureerimistoetuse eesmärk on eraomanike toetamine nende valdusesse kuuluvate kinnismälestiste säilitamisel ja restaureerimisel, samuti muinsuskaitsealaste uuringute, eritingimuste ja projektide koostamisel. 2017. aasta taotlusvooru esitati kokku 182 taotlust summas 2 773 939,18 eurot. Muinsuskaitseameti 2017. aasta eelarves on restaureerimistoetusteks kokku nähtud ette 675 000 eurot, millest 5 protsenti jäeti reservfondi ning makstakse laekunud taotluste alusel välja aasta jooksul.

Taotluste hindamise aluseks on mälestise kultuuriline, arhitektuurne ja ajalooline väärtus, oluline on ka avalikkuse ligipääs mälestisele ja selle praegune kasutusfunktsioon. Veel arvestatakse hindamisel planeeritavate tööde teostatavust ehk mälestise seisukorda ja kavandatavate tööde vastavust mälestise säilimise tagamisel ning plaanitavate tööde mõju mälestisega seotud piirkonnale laiemalt.

Taotluste pingereas olid sel aastal esirinnas vesiveskid. Kümnest enim punkte saanud taotlustest oli veskeid lausa kolm - Pidula mõisa vesiveski, Illi mõisa vesiveski ja Hellenurme mõisa vesiveski. Sarnaselt varasematele aastatele läks oluline osa toetustest mõisate restaureerimiseks. Suurimad toetussummad määrati erinevateks katusetöödeks – katusekatte vahetamiseks, katusekandmiku kindlustamiseks ning avariitöödeks. Näiteks saavad katuse restaureerimistööd jätkuda Tilsi ja Partsi mõisa peahoonetel.

Esmakordselt oli sel aastal eraldi ette nähtud vahendid väärtuslike detailide uurimiseks, restaureerimiseks ja konserveerimiseks kogumahus 100 tuhat eurot. Hindamiskomisjoni esimees Carolin Pihlap peab eraldi väikevormidele suunatud meetme olemasolu äärmiselt oluliseks: "Taotlusi laekub meile alati rohkem kui on eelarves toetusteks ette nähtud vahendeid ning tulenevalt nende üldjuhul väiksemast avariilisusest jäävad väikevormid sageli pingerea lõpupoole ja seega toetuseta. Nüüd on meil võimalus mälestiste detailidele eraldi tähelepanu pöörata."

Sel aastal toetust saanute hulgas on näiteks kahe ahju restaureerimistööd - Ohtu mõisa peahoone barokne ahi ja Jaan Tõnissoni kodukoha, Mursi talu ahi. Samuti toetati Lihula muinsuskaitsealal eripäraste saelõikeliste puidust detailide restaureerimist ja uuemat ehituspärandit esindava Paide kultuurimaja ümara virtaažakna restaureerimist.

Kokku eraldati toetus 11 omanikule mahus 65 679 eurot, 30 protsenti toetussummast jäeti reservfondi ning makstakse taotluste alusel välja aasta jooksul.