Kolmapäeval toimub viimane etendus Ugala mustas kastis   ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: ERR

22. veebruaril toimub viimane etendus Ugala black box'is ning teatrisaal suleb igaveseks uksed. Viimase etendusena jõuab publiku ette äsja esietendunud Liis Aedmaa autorilavastus "Emadepäev". Ugala ajutist teatrisaali külastas 18 kuu jooksul üle 40 tuhande teatrisõbra.

Ugala teater tegutses Viljandi äärelinnas vana tehase ruumes 19. septembrist 2015 kuni 22. veebruarini 2017. Tehase ruumid ehitati 2015 suvel ümber moodsaks 250kohaliseks teatrisaaliks. Ugala teatritöötajate ja sponsorite kaasabil ehitatud black box tüüpi saal kujunes Eesti teatrimaastikul nii erakordseks saavutuseks, et Eesti Kultuurkapital pidas seda aastapreemia vääriliseks.

Teatrijuht Kristiina Alliksaar leiab, et täna tagasi vaadates on selge, et UBB oli Ugala teatrile ajutiseks lahenduseks parim valik. "Ühest küljest raputas see meid endid mugavustsoonist välja ja õpetas senisest enam hindama seda, millised tingimused on vaja luua ühe teatrilavastuse välja toomiseks ja etendamiseks. Teisalt kindlasti inspireeris uus teatrisaal ka loominguliselt. Ja kolmandaks – pead-jalad koos töötamine andis võimaluse paremini aru saada, millised on ühe või teise ametikoha kohustused, rõõmud ja mured. Seda teades on koostöö sujuvam ja tulemus kindlasti parem. Püüame nii majasisest kui publikule loodud avatust endaga ka Vaksali tänavale rohkem kaasa võtta," ütles ta.

UBB avati Ott Aardami kirjutatud ja lavastatud "Making of "Kapsapea"" esietendusega ning avapeoga, kus muusikat valisid Ugala näitlejad eesotsas Luule Komissaroviga. Seejärel jõudsid lavale "Ema oli õunapuu", "Erakordselt heatahtlik mees", "Krimka!", "Mäng on alanud", "Soo", "Vanaema ja Issand Jumal", "Võlur Oz", "Sätendav pimedus" ning "Emadepäev".

Uue teatrisaali avaõhtul sõnas teatrisõbrast endine kultuuriminister Rein Lang: "Eks Eesti kultuuri on iseloomustanud ikka avalikkuse ette tulnud hala, et meil pole võimalusi, meil pole raha. Aga see teater on näidanud, et hea tahtmise korral võib ka ajutisest mängukohast teha kunstisündmuse. Nii et mina kutsun kõiki kas või sellepärast Viljandisse teatrisse, et tulge vaadake seda nii-öelda ajutist teatrihoonet, mis on ka arhitektuurselt ja kunstiliselt väga äge koht."

Ugala ei piirdunud uues teatrikompleksis etendustegevusega. Publikumenu pälvisid ka erinevad lisategevused: teatrikino programm ning kohtumised filmitegijatega, näitused, raamatuesitlused, konverentsid ja enam kui tuhandepealise publiku osavõtul toimunud kogukondlikud peod.

Teatrisaal rajati pea täies mahus Ugala teatritöötajate enda kätega ja võimalikult palju rakendati ka taaskasutusmeetodit, mille raames vanad dekoratsioonid ja mööbel uuele elule äratati. Teatrisaali ehitusele kulus 240 liitrit musta värvi, 3000 meetrit kaablit ja 6000 tihumeetrit puitu. Saali seinu kattis sisekujunduse elemendina 13 tuhat liistu. Suure panuse UBB valmimisse andsid mitmed ettevõtted. Saali idee autor ja projektijuht oli Kristjan Suits.

22. veebruari "Emadepäeva" etendusele järgneb Ugala etendustegevuses kolmenädalane paus, mille jooksul kolib teater tagasi Vaksali tänavale ja seab end seal sisse. Renoveeritud teatrimaja avatakse publikule 18. märtsil. Avalavastuse "Nähtamatu daam" seab lavale Lembit Peterson, kelle viimasest lavastusest Ugala teatris möödub 35 aastat.

Toimetaja: Valner Valme



NO99

Riisalo: NO99 eristus teistest selgelt tehnilise võimekuse ja saavutuste poolest

Kuigi presidendi kantselei direktori Tiit Riisalo sõnul kaaluti NO99 kõrval vabariigi 100. sünnipäeva kontsertetenduse korraldamise andmist ka teistele kandidaatidele ja arvestati Ojasoo-skandaali puhkemise võimalusega, jäi olulisema argumendina kantseleis lauale ennekõike sündmuse tehniline keerukus ja NO99 senised saavutused.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: