KUMUs toimuval konverentsil "Muutuv kooliruum" tõi arhitekt Andro Mänd välja, et Eestis on üle 150 tüüpkoolimaja, millel puudub visuaalne identiteet ja see võib saada oluliseks kaalukeeleks kooli valikul.

Muinsuskaitseamet jagab mälestiste restaureerimiseks aastas toetusi 675 000 euro eest. Mälestistalude ühenduse liikmed leiavad, et Eesti taluarhitektuur pole piisavalt väärtustatud ja riigipoolsed toetused on liiga väikesed.

Küllalt sageli on mõni kunstiteos, raamat või film tekitanud suuremaid tülisid ja kohtuasju või selgub midagi uut nende autorite kohta. Miks tekkivad teatud liiki loomingust põhimõttelised konfliktid ning millal kerkib teema, kas kellegi looming tuleb selgunud asjaolude tõttu ümber hinnata? Kuigi alustada saaks kas või Sokratesest kui varajasest tsensuuri ohvrist, kes mõisteti surma noorte valele teele juhtimise eest, siis keskendume uuemale ajale.

10. mail esitles Ülo Vooglaid raamatut "Sõna on Jõud" ERRi raadio 1. stuudios. Esitlusele järgnes kell 18 Ööülikooli avalik loeng Ülo Vooglaiuga "Eliit – kas saaks ka ilma?". ERR kultuuriportaal kandis mõlemad sündmused üle ja jäädvustas videos. Esitluse ja Ööülikooli loengu videod lisatud eraldi.

"OP" analüüsis ajakirjaniku ja poliitiku Barbi Pilvre ning kirjaniku ja kriitiku Andrus Kivirähkiga Manfred Vainokivi filmi (elu)kunstnikust Leonard Lapinist "Elagu skandaalid ja kollased sandaalid". Kui Kivirähk leidis, et Vainokivi film ei pretendeerigi eluloofilmile, siis Pilvrele ei istunud see Lapin, keda režissöör filmis näitas – alkoholiprobleemidega ülekaaluline kiimas vana kalkun. Tema tunneb teistsugust Lapinit.

Pärast eelmise nädala "Pealtnägija" teadet, et Igor Mang proovis avada erinevatel naistel tšakraid ja otsis neid ehk liigselt intiimsetest kehaosadest, tekkis paljudel küsimus – kuidas nii, kuidas sai äkitselt Saulusest Paulus ja Mangist pang ehk teisisõnu ämber?