Daniele Monticelli: kantseliidist ei saa ma aru ei eesti ega itaalia keeles ({{commentsTotal}})

"Hommik Anuga" saates oli külas Tallinna Ülikooli professor Daniele Monticelli, kes rääkis enda elust Eestis ning sellest, miks ta siia juba kahekümneks aastaks pidama on jäänud.

Tallinna Ülikooli professor Daniele Monticelli ütles saates "Hommik Anuga", et tema ei oska võrrelda, kas ilusam on eesti või itaalia keel. "Kõik keeled on ilusad, kuid mis puudutab kõla, siis eesti ja itaalia keelel on mingi sarnasus, mõlemad on täishäälikurohkem ja sobivad hästi laulmiseks."

"Muusika, mood ja toit on need valdkonnad, kus võib eesti ja itaalia keele vahel leida palju sarnasusi," sõnas Monticelli ja tõdes, et eriti levinud ka sõna "tsau". "Kui ma kakskümmend aastat tagasi Eestisse tulin, siis öeldi ka "paka", aga enam seda ei ole," lisas ta ja nentis, et kui algselt öeldi "tsau" ainult hüvastijätuks, siis nüüd öeldakse seda ka "tere" asemel. "See sõna tuleb Veneetsia keelest "s-ciào", mis tähendab "sinu ori"."

"Mulle meeldib, kuidas inimesed kasutavad fraasi "mamma mia", sest ma ei kujuta ette, et siinsed inimesed hädaolukorras oma ema poole pöörduksid," ütles Tallinna Ülikooli professor ja selgitas, et see fraas tähendabki ema poole pöördumist.

Monticelli sõnul on eesti keelt algul väga raske õppida. "Sa pead selle süsteemi sisse murdma, selle omandama ning alles siis sa hakkad rääkima," tõdes ta ja lisas, et itaalia keelega on vastupidi. "Ta tuleb kergesti ning ergutab edasi õppima, aga hiljem tulevad erandid ja rasked vormid, mis muudavad edasiõppimise keerukaks," kinnitas Monticelli ja selgitas, et eesti keelde peaks suhtuma niiviisi, et seda on täiesti võimalik õppida. "Peab lihtsalt olema hea meetod selle õpetamiseks."

"See keel, mille ma ei saa aru ei eesti ega itaalia keeles, on kantseliit," selgitas Daniele Monticelli ja lisas, et ta luges hiljuti artiklit, kus selgitati, kuidas Tallinna Ülikooli õppejõud peavad vabariigi aastapäeva aktusel salli kanda. "Seda oli võimatu aru saada, kuidas salli õigesti kandma peab."

Põhjuseid, miks Monticelli juba kahekümneks aastaks Eestisse on jäänud, on kaks. "Üks neist on lähedus loodusega, siin on tänaseni veel niivõrd palju loodust, aga teine külg on üksikisiku vabadus ja võimalus ennast teostada," ütles ta ja tõdes, et seda on eestlasel raske mõista, kui ei ole ise elanud Itaalia ühiskonnas. "Seal on need rollid sajandeid määratud ning on küllalt raske väljuda oma keskkonnas ja olla keegi teine," selgitas professor ja nentis, et Eesti oli tema jaoks justkui võimaluste maa, kus inimene võib oma vabaduse realiseerida.

"Itaaliast igatsen ma inimeste vahelist lähedust, just see, kui sa kohtud inimesega ning kallistad, musitad ja võtad ümber kinni, see on kohe väga vahetu kontakt," tõdes ta ja lisas, et samas see võib olla vahel ahistav. "Eestis mulle meeldib see võimalus olla üksi."

"Ei tasu üldse mõelda, et kes sa oled olnud või kes sa oled praegu, vaid just niiviisi, et kes sa võid olla," sõnas Daniele Monticelli lõpetuseks.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Hommik Anuga"



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Maalikunstnik Margus Meinart

Margus Meinart: Pallas on minu loomingut ehk liigagi palju mõjutanud

Käsikäes Eesti vabariigiga – kui täpne olla, siis kuu aega varemgi – sündis kunstiühing Pallas. Kuigi ühingu põhikirjale kirjutati alla Tartus, pandi juubelinäitus üles hoopis Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis. Pallase tähendust eesti tunde- ja vaimukultuuris ei saa üle tähtsustada. Näiteks maalikunstnik Margus Meinart märkis, et tema loomingut on Pallas ehk liigagi palju mõjutanud.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: