Daniele Monticelli: kantseliidist ei saa ma aru ei eesti ega itaalia keeles
"Hommik Anuga" saates oli külas Tallinna Ülikooli professor Daniele Monticelli, kes rääkis enda elust Eestis ning sellest, miks ta siia juba kahekümneks aastaks pidama on jäänud.
Tallinna Ülikooli professor Daniele Monticelli ütles saates "Hommik Anuga", et tema ei oska võrrelda, kas ilusam on eesti või itaalia keel. "Kõik keeled on ilusad, kuid mis puudutab kõla, siis eesti ja itaalia keelel on mingi sarnasus, mõlemad on täishäälikurohkem ja sobivad hästi laulmiseks."
"Muusika, mood ja toit on need valdkonnad, kus võib eesti ja itaalia keele vahel leida palju sarnasusi," sõnas Monticelli ja tõdes, et eriti levinud ka sõna "tsau". "Kui ma kakskümmend aastat tagasi Eestisse tulin, siis öeldi ka "paka", aga enam seda ei ole," lisas ta ja nentis, et kui algselt öeldi "tsau" ainult hüvastijätuks, siis nüüd öeldakse seda ka "tere" asemel. "See sõna tuleb Veneetsia keelest "s-ciào", mis tähendab "sinu ori"."
"Mulle meeldib, kuidas inimesed kasutavad fraasi "mamma mia", sest ma ei kujuta ette, et siinsed inimesed hädaolukorras oma ema poole pöörduksid," ütles Tallinna Ülikooli professor ja selgitas, et see fraas tähendabki ema poole pöördumist.
Monticelli sõnul on eesti keelt algul väga raske õppida. "Sa pead selle süsteemi sisse murdma, selle omandama ning alles siis sa hakkad rääkima," tõdes ta ja lisas, et itaalia keelega on vastupidi. "Ta tuleb kergesti ning ergutab edasi õppima, aga hiljem tulevad erandid ja rasked vormid, mis muudavad edasiõppimise keerukaks," kinnitas Monticelli ja selgitas, et eesti keelde peaks suhtuma niiviisi, et seda on täiesti võimalik õppida. "Peab lihtsalt olema hea meetod selle õpetamiseks."
"See keel, mille ma ei saa aru ei eesti ega itaalia keeles, on kantseliit," selgitas Daniele Monticelli ja lisas, et ta luges hiljuti artiklit, kus selgitati, kuidas Tallinna Ülikooli õppejõud peavad vabariigi aastapäeva aktusel salli kanda. "Seda oli võimatu aru saada, kuidas salli õigesti kandma peab."
Põhjuseid, miks Monticelli juba kahekümneks aastaks Eestisse on jäänud, on kaks. "Üks neist on lähedus loodusega, siin on tänaseni veel niivõrd palju loodust, aga teine külg on üksikisiku vabadus ja võimalus ennast teostada," ütles ta ja tõdes, et seda on eestlasel raske mõista, kui ei ole ise elanud Itaalia ühiskonnas. "Seal on need rollid sajandeid määratud ning on küllalt raske väljuda oma keskkonnas ja olla keegi teine," selgitas professor ja nentis, et Eesti oli tema jaoks justkui võimaluste maa, kus inimene võib oma vabaduse realiseerida.
"Itaaliast igatsen ma inimeste vahelist lähedust, just see, kui sa kohtud inimesega ning kallistad, musitad ja võtad ümber kinni, see on kohe väga vahetu kontakt," tõdes ta ja lisas, et samas see võib olla vahel ahistav. "Eestis mulle meeldib see võimalus olla üksi."
"Ei tasu üldse mõelda, et kes sa oled olnud või kes sa oled praegu, vaid just niiviisi, et kes sa võid olla," sõnas Daniele Monticelli lõpetuseks.
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: "Hommik Anuga"