Selgusid muusika- ja teatriakadeemia rektorikandidaadid
31. märtsil lõppes muusika-ja teatriakadeemia rektorikandidaatide esitamise tähtaeg.
Kultuuriuudistele on praeguseks oma kandidatuuri kinnitanud neli professorit: Ivari Ilja, Kerri Kotta, Toomas Vavilov ja Marje Lohuaru, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kõikide kandidaatide hinnangul peaks uus rektor viima läbi õppekava kaasajastamise. Samuti tuli juttu struktuurireformist ja palgasüsteemi muutmisest ning akadeemia positsioonist ühiskonnas laiemalt.
IVARI ILJA:
Mis puudutab akadeemiat, siis seal on minu arvates kõige olulisemad struktuurireform ja palgasüsteemi muutmine. Päris suur grupp mõtteid on seotud muusikaakadeemia positsiooniga ühiskonnas laiemalt, minu arvates EMTA positsioon, arvestades selle valdkonna teadmisi ja kogemusi ja oskuse kontsentratsiooni, mis nende seinte vahel on, ei ole piisav. Siin saab akadeemia ise astuda väga olulisi samme, olla avatud, olla partneriks, pakkuda oma teadmisi erinevatele otsustustasanditele mõjutamaks valdkonda puudutavaid arenguid. Kõik ju teavad, et EMTA õppejõudude palgad ei ole kõrged, praegu kehtib siin ühtlustatud palga süsteem, millel on palju tugevaid külgi, kuid siin on teatud ohud, mis mõjuvad pikema perspektiiviga jätkusuutlikkusele. Kui tuua näide, siis puudutab see eriti noori õppejõude. Kui rääkida noortest doktori lõpetanutest, siis nendel langeb soov. Raske on leida uusi õppejõude, neil on lihtsam leida mõni paremini tasustatud koht tööturul.
TOOMAS VAVILOV:
Meile on olulised kaks asja, millised inimesed astuvad muusikaakadeemiasse sisse ja millised astuvad välja. Tänapäeva muusik peab olema mitmekülgsem kui kunagi varem, ta peab suutma rohkem kui meie, kes me 15-20 aasta tagasi alustasime. Ta peab olema universaalne, universaalselt mõtlev ja musitseeriv muusikutüüp.
KERRI KOTTA:
Näiteks kompositsiooniosakonna lõpetaja, mida ta peaks valdama ülikooli lõpetades? Loomulikult ta peaks olema helilooja ja oma näoga, aga ma usun, et aga tal peaks kujunema kindlasti avar ülevaade sellest, mis muusikaelu üldse tähendab, tal võiks olla arusaam sellest, mida tähendab muusika produtseerimine. See tähendab, et kuidas tema teos, tema idee lõpuks üldse publikuni viiakse. See võiks sisaldada ettevõtlusõpet, kommunikatsiooniõpet, kuidas verbaalselt kommunikeerida oma ideid.
MARJE LOHUARU:
Arvan, et püramidaalne juhtimisskeem, mis kultuurivaldkonnas toimib, ei ole enam päris ajakohane. Arvan, et EMTA tänu individuaalõppele on ikkagi isiksuste ja väga tugevalt loominguliste inimeste kasvamise koht. Ma tahaks seda, et see õppeasutus oleks neile väga inspireeriv, väga nõudlik, väga kõrgeid eesmärke seadev ja samaaegselt tööturule praktiliselt orienteeritud õppeasutus. EMTA-le on nõuded väga ja väga kõrged.
Eesti muusika- ja teatriakadeemia rektori valimised toimuvad 3. mail 2017.
Toimetaja: Rutt Ernits