Küsimusele, mille poolest kandidaat teistest erineb, vastas Kerri Kotta, et tal on kõige terviklikum ja laiem visioon. „Minu erialane taust võimaldab asju näha integreeritult. Seetõttu arvan, et minu võimalikul juhtimisel võiks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia edasine areng olla ehk kõige tasakaalustatum ja sujuvam,“ sõnas Kotta.

Ülejäänud kandidaadid tõstsid esile oma pikaajalist seotust antud õppeasutusega ning kogemusepagasit interpreedi, professori ja osakonna juhi ametites. Marje Lohuaru on lisaks nendele rollidele olnud ka prorektor juhtimises 19 aastat ning näeb enda sõnul selgelt, milliseid arenguid akadeemia vajab. Toomas Vavilov tõi enda trumbina välja selle, et tema puutub kokku kõige rohkemate üliõpilastega, sest juhib ühtlasi EMTA sümfooniaorkestri tööd, mis hõlmab erinevaid osakondi. „Ma arvan, et mul on see pilt lai ja mul on selge visioon, mis selle pildiga peale hakata ja mismoodi akadeemia peab edasi elama,“ sõnas Vavilov.

Ivari Ilja tõstis esile oma pedagoogitöö häid vilju ja saavutusi interpreedina – oma 30-aastase karjääri jooksul on ta astunud üles näiteks Carnegie Hall’is ja teistes mainekates saalides. Lisaks on Ilja osalenud rahvusvaheliste konkursside žüriides ja andnud meistriklasse välismaa ülikoolides, tänu millele on ta loonud hea professionaalse võrgustiku. Oma arusaama Eesti kultuurimaastikust on Ilja avardamas ka Eesti Interpreetide juhatuse esimehe rollis.

Marje Lohuaru tahab teha ülikoolis põhjaliku struktuurireformi. „Mina leian, et muusikaakadeemia peaks olema vaimne keskus, kus kõik saavad enda loomingulist potentsiaali realiseerida ja särada. Ja selleks peaks muutma ka juhtimissüsteemi,“ tõdes Lohuaru. Ta leiab, et senine juhtimissüsteem on liialt tsentraliseeritud ja liiatigi veerandsada aastat sama. Rektoritöös peab Lohuaru väga oluliseks suhtlusoskust ja individuaalset lähenemist loomeinimestele.

Struktuurimuudatusi plaanib ka Ivari Ilja, kelle sõnul tuleb rektoril kuulata inimesi. „Kõige olulisem on leida targad inimesed, nendega rääkida, neid kuulata ja leida neile parim võimalik rakendusala. See pole lihtne ülesanne, aga üks väga oluline,“ arvas Ilja.

Toomas Vavilov peab rektoriametis kõige olulisemaks meeskonnatöö oskusi. „Katariina Teine ütles, et asju peavad välja mõtlema geniaalsed inimesed ja ellu peavad neid viima väga süsteemsed ja kohusetundlikud inimesed. Sellega ta ütles tegelikult seda, et ühes inimeses need omadused tavaliselt koos ei käi. Ma arvan, et kui järgmine rektor on geniaalne, ta peab leidma endale kõrvale kohusetundlikud inimesed. Ja juhul kui ta on kohusetundlik, ta peab nägema geniaalseid inimesi,“ jutustas Vavilov.

Vavilovi jaoks on akadeemiat 25 aastat juhtinud Peep Lassmann omamoodi rektorietalon, sest hoolimata pingelisest tööst on Lassmann suutnud jääda Eesti pianismi suurkujuks. Vavilov leiab, et Lassmanni targal juhtimisel on akadeemia olnud hästi hoitud ja suurt kursimuutust ei vaja. Kotta nõustus ning lisas, et näeb arenguruumi akadeemia tegevuse tähenduse ja tähtsuse kommunikeerimisel ühiskonda. „Ma mõtlen, et ei peaks muutma õppe sisu – meistrilt sellile, mis on end aastasadu õigustanud – küll aga peaks muutuma raamistik, kuidas see asetub ühiskonda, mis ikkagi väga kiiresti liigub meil natuke eest ära,“ sõnas Kotta.

Ivari Ilja rõhutas, et akadeemia peaks olema avatud ja kaasavam ning et iga üliõpilase ja õppejõu jaoks tuleks tagada seal head võimalused arenguks, loometööks ja inspiratsiooniks. Marje Lohuaru sekundeeris: „Üliõpilaste kaasatus meil otsuste tegemisse on väga vähene, see on suhteliselt formaalne. Aga tegelikult ühiskondlik väljund ja me tähendus ühiskonnas sõltub ikkagi ka meie üliõpilastest. Ma arvan, et üliõpilaste kaasamine otsuste tegemise protsessi on ka üks hariduse osa ja kui nad lähevad tööle, on nad omandanud oskuse kaasa rääkida,“ sõnas Lohuaru.

Kõik rektorikandidaadid jätkaks valituks osutumisel osakoormusega ka tööd professorina. Marju Lohuaru: „Isiklik kokkupuude muusikaga ja muusikategemisega on äärmiselt oluline ka juhtimise jaoks – Sa pead teadma, mida juhid. Samas kogu maailmas on rektoripositsioonid väga palju muutunud. Rektor ei saa enam olla A ja O igal pool – rektor on üks ametiisik, kes aitab akadeemiat koos hoida, kes koordineerib ja loob keskkonna, kus kõigil oleks hea õppida ja töötada.“

Debatis keskenduti peamiselt muusikaakadeemiale, sest ülikooli teine osa lavakunstikool on alati olnud küllalt iseseisev. Muusika- ja teatriõppurite koostöö osas läksid rektorikandidaatide arvamused lahku. Toomas Vavilov leidis, et muusikaakadeemia ja lavakunstikooli tudengid ei saagi eriti koostööd teha, sest nad on põhimõtteliselt erinevad. „Kui muusikapoolele astub tudeng, on ta reeglina õppinud muusikat 12 või rohkem aastat ja see on selline vanus ja arenguetapp, kus inimene teab muusikast absoluutselt kõike. Kui inimene astub esimesele kursusele teatrierialale ei tea ta sellest mitte midagi. Kui meie istume päevas 16 tundi pilli taga või lauluhäälega, siis nemad istuvad raamatute taga ja sunnitud ühisosa otsimine on keeruline,“ arvas Vavilov.

Lohuaru arvates tuleks igapäevast tööd ja loomingulisi projekte lavakunstikooliga süsteemsemalt arendada. Ta nentis, et tulevikus loob ühisosa plaanitav ühine kontserdikeskus ja blackbox, kuid lisas, et selleks koostööks tuleb teha ettevalmistusi.

Ivari Ilja hinnangul läheb lavakunstikoolil väga hästi. Kaasava juhtimisega rektor ei saa seal muudatusi ette kirjutada – kõigepealt tuleb ära kuulata, mida nad ise tahavad. Kerri Kotta nõustus ja tõi välja, et kuna peagi juba kolmandik aasta etendustest on interdistsiplinaarsed ega ole üheselt liigitatavad muusika-, sõna- või tantsuteatri alla, on koostöövõimalusi küll.

Teledebati lõpetuseks pidi iga kandidaat loetlema saavutusi, mis kindlasti oleks viieaastase ametiaja järel ette näidata. Eeldatavasti saab selles ajavahemikus valmis EMTA uus kontserdisaal ja blackbox. Lisaks sellele nimetas Kerri Kotta, et akadeemiast saaks tema juhtimisel tudengite individuaalsust arvestav 21. sajandi õppeasutus ning et akadeemia organisatsioonikultuur muutuks põhjalikult. Toomas Vavilov lubas, et tema ametiaja järel muusikaakadeemia „metronoom tiksuks kiiremini“ ehk et tudengid oleksid kiiremad ja tehnilisemad. Ühtlasi tahab Vavilov, et vilistlased leiaks välismaalt tee koju ja asuks akadeemia õppejõududeks. Marje Lohuaru lubas säilitada akadeemia kui loominguliste inimeste platvormi, tagada seal professionaalne haridus ning arendada koostööd Eesti ettevõtjatega. „Eesti ettevõtjad soovivad väga toetada elitaarset kultuuri ja võin Eesti pillifondi näitel öelda, et see on väga suur, nii et siin on vajalik hea koostöö,“ sõnas Lohuaru.

Ivari Ilja lubas, et viie aasta pärast on muusikaakadeemia ühiskonnas nähtavamal positsioonil, kusjuures Tatari 13 kultuurihoonest saab tõmbekeskus Eesti kultuuri avalikkusele ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias õpetavad ja õpivad õnnelikud inimesed.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia uue rektori valivad 3. mail akadeemia nõukogu hääleõiguslikud liikmed ja kuratooriumi liikmed, akadeemias vähemalt 0,5 koormusega töötavad korralised professorid ja juhtivteadurid ning üliõpilasesinduse esindajad.

EMTA rektorikandidaatide eelolevad debatid:
24. aprillil kl 12 vestlusring Klassikaraadios. Otseülekanded ERR kultuuriportaalis ja Klassikaraadio eetris.
25. aprillil kl 15 ametlik väitluskoosolek EMTA kammersaalis C-405. Otseülekanne ERR kultuuriportaalis.