Arhitektuuri välkloeng uurib taassünni võimalikkust ({{commentsTotal}})

Narva-Jõesuu kuursaali varemed.
Narva-Jõesuu kuursaali varemed. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Sel neljapäeval, 13. aprilli õhtul kell 19 toimub Tallinnas järjekorras juba 57. arhitektuuri välkloeng pealkirjaga "Arhitektuur ja taassünd". Sageli uusi või unustatud paiku vallutav välkloeng leiab sel korral aset galeriis 3,14, mis asub endise kultuuritehase Polymer hoones II korrusel (Madara 22).

Eesti Arhitektuurikeskuse korraldatud välkloengut modereerivad seekord noored arhitektid, alles hiljuti Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteduskonna lõpetanud Eve Komp ja Liina-Liis Pihu, kes on algatuse Ruumiringlus ühed asutajatest. Kompi ja Pihu sõnul vaadeldaks neljapäevasel välkloengul, kuidas inimtegevus ühest paigast ja ruumist teise liigub: "Kasutades ära ruumide ilmnenud potentsiaale uues valguses ja kontekstis, muundame oma ümbrust pidevalt. Mõnikord võib juhtuda, et sedasi saab ammu unustatud vanast särav uus. Koha hing ilmutab end ja siis jälle haihtub. Elusolendid sünnivad, surevad ja sünnivad siis ehk taas jälle. Loodus suikub unne igal sügisel ja ärkab üles igal kevadel. Käes on aprill, aeg on taassünniks küps."

Taassünni fenomeni lahkavad Välkloengule omaste lühietteastete vormis dendroloog Olev Abner, kunstnik, kirjanik ja kiirabibrigadir Manfred Dubov, MTÜ Polymeri Kultuuritehase üks asutajatest Madis Mikkor, fotograaf, kunstnik Anu Vahtra ja Narva linna peaarhitekt Ivan Sergejev.

Algatus nimega Ruumiringlus tegeleb linnamaastikel asuvate tühjade ruumide vahekasutuse teemadega. Ruumiringluse eesmärgiks on mittekasutusel olevate ja hääbuvate ruumide taaselustamine ja seeläbi inimeste ning keskkonna heaolu kasvatamine. Selleks viib Ruumiringlus kokku ruumi potentsiaalid, aktiivsed inimesed, ajutise ruumikasutuse ideed, kohalike elanike vajadused ja kinnisvara omanikud. Ruumiringlusest lähemalt.

Toimetaja: Valner Valme



VALDO PANT 90
FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: