Keelesäuts. Vähem kole- ja rohkem toresõnu! ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Madis Laur

Hiljuti korraldas rahvusringhääling võistluse Kolesõna 2016, mille võitjad kuulutatakse välja 1. mail. Seni võime siis mõtiskleda, mis õigupoolest teeb ühe sõna koledaks?

Näiteks arvab üks võistleja rahvusringhäälingu kodulehel, et kole sõna on "esiklaps",  sest talle jääb mulje, et laps on esikus sündinud. Teisele ei meeldi sõna "kantseliit" ja üldse kantseliitlikud sõnad nagu "sisend". Tõepoolest, "sisend" võib jääda arusaamatuks, näiteks kirjeldab üks teine võistleja, et ta ei saa aru, mida ta tegema peab, kui temalt sisendit palutakse. Sõna "teave" oleks ilmselt arusaadavam. Nii nagu "kantseliidi" kohta võib öelda eesti keeles "ametnikukeel" või "kontorikeel", kuigi needki pole piisavalt täpsed, sest kantseliit on lisaks veel kohmakas ja tarbetult keeruline keel.  

Sõnakoletised kummitavad meid lisaks kantseliidile mujalgi, aga kas koledad sõnad on üldse keelekasutuse suurim murekoht? Ma kahtlustan, et tõeline keeleruumi koletis pole mitte mõni inetu välimuse või kehva kõlaga sõna, vaid kõnelejate ja kirjutajate hoolimatus. Tagajärjeks on halb keelemaitse, mis võib kujuneda ühiskondlikuks nähtuseks. Ilus ja ladus keel vajab kõigi hoolt. Näiteks kui tundub, et eesti keeles pole vajaminevat ladusat sõna või väljendit olemas, siis võtkem hetk aega, enne kui kasutame lohisevat toorlaenu.  Uurigem veebis leiduvaid sõnaraamatuid, helistagem keelenõuandjatele. Meie keeleruum jääb ilusaks, kui väldime kolesõnu ja otsime ning loome ka ise võimalikult palju toresõnu! 

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



NO99

Riisalo: NO99 eristus teistest selgelt tehnilise võimekuse ja saavutuste poolest

Kuigi presidendi kantselei direktori Tiit Riisalo sõnul kaaluti NO99 kõrval vabariigi 100. sünnipäeva kontsertetenduse korraldamise andmist ka teistele kandidaatidele ja arvestati Ojasoo-skandaali puhkemise võimalusega, jäi olulisema argumendina kantseleis lauale ennekõike sündmuse tehniline keerukus ja NO99 senised saavutused.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: