Jazzkaare staar Tigran Hamasyan ({{commentsTotal}})

Tigran Hamasyan
Tigran Hamasyan Autor/allikas: Muusika

Tigran Hamasyanist räägitakse lihtsustatult kui jazzpianistist, ent selle taga on helilooja, kes kasutab oma loomingus Armeenia rahvamuusikat, hipsterlikke elektroonilisi kõlasid, dubstep’ilikke käike, vaimulikku koorimuusikat ning elemente metal’ist ja rockist.

Tema pianistlik mängustiil on mõjutatud barokilikust tantsulisusest ja polüfooniast, XIX sajandi virtuoossest matšopianismist ning õrnadest impressionistlikest kõlaideaalidest. Erinevate ajastute ja stiilide virvarri seob ühtlaselt läbiv melanhoolne dramaturgiline liin, mis tekitab tugeva terviku. Sellise kirjelduse peale tahaks kohe hüüda: jazz is dead! Õnneks ...

Hamasyan on ise ka tõdenud, et pole kindel, kas ta sooviks olla jazzmuusik sellisel moel, nagu enamik inimesi ette kujutada tahaks. Ta on oma helikeelt teadlikult lihvinud ning vältinud bebopilikke klišeesid, kuigi võiks kahtlemata ka ainuüksi nende abil vaimustavaid kuulamiselamusi pakkuda. Hamasyani eklektiline helikeel ei kõla tehislikult, sest erinevate traditsioonide ja kultuuriruumide sees olemine on tema jaoks loomulik elulaad.

Teekond Armeenia rahvamuusika lätetele

Lapsena kuulas Hamasyan isa plaadikogust leitud Led Zeppelini, Black Sabbathit ja Queeni ning unistas trash metal-bändis kitarri mängimisest. Kuna Armeenia oli osa Nõukogude Liidust, sai ka väike Tigran sarnaselt paljude eestlastega karmi ja tugeva hariduse klassikalise klaveri alal. Ta soovitab noortel jazzpianistidel tegelda eelkõige Chopini ja Bachiga. Jazzmuusikaga hakkas ta tegelema üheksa-aastaselt ning teismelisena esines ta kohaliku bigbändi vokaalsolistina. 

Umbes samas eluetapis otsustas ta eirata jazzi mängimisele esitatavaid ootus ning võttis kasutusele Armeenia rahvamuusika. Tema idee oli improviseerida rahvaviiside põhjal, kuid raskus seisnes selles, et Armeenia rahvamuusika on modaalne ning ilma akordijärgnevuseta. Algas huvitav protsess – harmoniseerimata kujul esitatavate meloodiate harmoniseerimine.

“Rahvamuusika on suurim eneseväljenduse vorm. Kui tahad tänapäeval olla muusik, on vaja näida lahe või eriline. Aga minevikus võis muusik olla igaüks. Iga tegu ja tseremoonia oli muusikaga rikastatud. Jälgisid, kuidas naised võid tegid ning seda saatis laul. Läksid Armeenia maapiirkondadesse ja nägid inimesi spontaanselt laulmas. See on võrratu. Justkui muusika sünd.”

Hamasyani mõjutanud muusikast rääkides ei saa mööda vaadata Rootsi progressiivse metal’i bändist Meshuggah. Ta on öelnud, et Meshuggah’st ei saa mõelda kui metal-bändist, sest selle brutaalne energia võib esialgu hirmutada. Aga pärast esmast tutvust võib jääda nende stiilist sõltuvusse. 

Kodust kaugel

Kuueteistaastaselt läks Hamasyan Californiasse õppima ning õige pea sai alguse tema tähelend. Ta tõusis rahvusvahelisele areenile pärast maineka Thelonius Monki konkursi võitu 2006. aastal; teise ja kolmanda koha said vastavalt Gerald Clayton ning Aaron Parks. 2006. aastal ilmus ka Hamasyani esimene plaat “World Passion” ning iga järgneva albumiga on ta toonud esile uue dimensiooni Armeenia rahvamuusika kasutusvõimalustes. Ükski tema album ei ole sajaprotsendiliselt Armeenia rahvamuusika, kuid samas pole mitte ükski pääsenud selle tugevast mõjust. Loomulikult ei pea ma siinkohal silmas Armeenia rahvaviise, mida ta esitab, vaid ka väikseid detaile tema enda kirjutatud palades.

2010. aastal ilmunud “A Fable” sisaldab muuhulgas ka tuntud jazzvalssi “Someday my Prince Will Come”, kuid selle seade on täis ootamatut, delikaatset reharmoniseerimist. Hamasyan on öelnud, et soovis plaadistada ka jazzistandardeid, ent on keeruline panna need sobima teiste lugudega, mida ta mängib – albumi terviklikkust arvestades ei saa kõlada üksteise järel kurblik Armeenia rahvalaul ja traditsioonilisel moel esitatud jazzistandard. 

Hamasyan on iga järgneva albumi kallal töötades loobunud vähehaaval, kuid järjekindlalt komplekssusest. “Tehnilised sooritused võivad nii olla kui ka mitte olla, aga muusika muudab eriliseks hing ning see on peamine. Keerulist materjali võib kirjutada ja kiireid noote mängida vaid siis, kui musikaalne voolavus ei kao.” Hamasyan muudab muusika voolavaks laulmise abil, nagu Keith Jarrett ja Glenn Gould. Tema vokaalsesse arsenali kuuluvad ka beatbox ning India klassikalisest muusikast pärit tala-süsteem, mis pole sugugi lihtne moodus rütmivormelite organiseerimiseks ning isegi improvisatsiooniks nii, nagu Hamasyan seda teeb.

Kirikulaul V sajandist

2015. aastal ilmunud, koos Jerevani riikliku kammerkooriga lindistatud album “Luys i Luso” on väga spirituaalse ja sügava tähendusega. Plaadi pealkirja saab tõlkida kui “valgus valgusest”. Hamasyani kontseptsiooni aluseks on seekord Armeenia vaimulik muusika. Ta on arranžeerinud kirikulaule, millest mõni pärineb V sajandist. Armeenia vaimulik muusika on olnud oluline osa Hamasyani nooruspõlvest. Ta tahtis juba teismelisena nende meloodiatega midagi ette võtta, kuid teda takistas aukartus, sest tegemist on niivõrd vanade ja pühade tekstidega. Lisaks sisaldavad need laulud palju kirja pandud reegleid, näiteks ei tohi kasutada teatud sorti kaunistusi ega rütmilisi elemente. 

Sellel plaadil kõlab Armeenia ajaloo ühe juhtfiguuri Mesrop Mashtotsi vaimulik hümn “Ankanim arachi qo”. Pühak Mesrop Mashtots oli preester ja Armeenia kultuuri alustala, kes muu hulgas lõi V sajandil armeenia tähestiku. Sellest ajast on teada ka vanaarmeenia keel, mis on liturgilise keelena kasutusel tänaseni ning mida kuuleb ka Hamasyani albumil. 

31. märtsil ilmus Tigran Hamasyani uus sooloplaat “An Ancient Observer”, mille kohta ta on öelnud, et selle palad on muusikalised vaatlused maailmast, milles me elame, ja mineviku taagast, mida me endaga kaasas kanname.

29. aprillil esineb omanäoline pianist ka Tallinnas festivalil Jazzkaar.  

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: Muusika



NO99

Riisalo: NO99 eristus teistest selgelt tehnilise võimekuse ja saavutuste poolest

Kuigi presidendi kantselei direktori Tiit Riisalo sõnul kaaluti NO99 kõrval vabariigi 100. sünnipäeva kontsertetenduse korraldamise andmist ka teistele kandidaatidele ja arvestati Ojasoo-skandaali puhkemise võimalusega, jäi olulisema argumendina kantseleis lauale ennekõike sündmuse tehniline keerukus ja NO99 senised saavutused.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: