EFI jagas raha neljale filmile ({{commentsTotal}})

Eesti Filmi Instituut (EFI) otsustas poolaasta esimeses arendustoetuse voorus toetada kõiki nelja tugevat filmiprojekti. Suurima toetuse, 30 000 eurot, sai produtsent Peeter Urbla ja Exitfilmi ning Soome Bufo toodetav "Nägemist NSVL". Filmi stsenarist ja režissöör on eesti-ingeri päritolu filmitegija Lauri Randla.

Nõukogude Liidu lagunemise ja Eesti taasiseseisvumise murrangulist ajajärku käsitleb sooja huumoriga kirjutatud filmilugu originaalsel moel, jutustades loo vähemusrahvuste – nagu ingerlased ja tšetšeenid – vaatenurgast ning läbi kaheksa-aastase poisi silmade.

"Kummalisel kombel kõlab stsenaarium hästi kokku kaasajaga, isegi Afganistani teema on endiselt üleval, kahjuks küll," ütles EFI peaprodutsent Piret Tibbo-Hudgins. "Kuigi Randla teeb oma täispika mängufilmi debüüdi, on ta oma kindlat ja küpset käekirja demonstreerinud festivalidel hinnatud lühifilmiga "Mausoleum"."

Produtsent Riina Sildose ja Amrioni toodetav "Läänemere isandad" sai 26 500 euro suuruse toetuse ning kaasab Soome, Rootsi ja Islandi tootjaid. Livia Ulmani ja Andris Feldmanise kirjutatud ning Martti Helde lavastatava filmi tegevus leiab aset muinasaja lõpus ning käsitleb vähetuntud fakti viikingite kultuuriruumi laienemisest ka Eesti rannikule, ehkki eestlaste näol polnud tegemist Skandinaavia rahvaga.

"Filmi põhiteema tegeleb võimu pärimisega seotud küsimustega, laiemalt positsiooniga kaasneva vastutuse ja isikliku tahte konfliktiga," ütles Tibbo-Hudgins August Mälgu samanimelise romaani adaptsiooni kohta. "Režissöör märkis tabavalt, et tema jaoks on materjali paeluvaim omadus peategelase Alari kaasaegsus. Kuningaks saamise raskel teekonnal olev Alar on kui tänapäeva noor, kes rapsib unistuste ja kinnisideede vahel, mõistmata, mida need endas tegelikult kannavad või kuidas neid üldse ära tunda."

Ülejäänud kaks filmiprojekti said kumbki 15 000 euro suuruse arendustoetuse.

Aidi Valliku kirjutatud ja Jaak Kilmi lavastatava filmi "Tagurpidi torn" produtsent on Evelin Soosaar-Penttilä ja tootjafirma Stellar Film. Lugu käsitleb seiskunud eluga külakeskkonna sotsiaalseid probleeme, mille keskel käivitub suviselt süütu üheksa-aastaste laste seiklusmäng haldjate, nõidade ja rüütlitega, mis kasvab üle õõvastavaks pärisjuhtumiks.

"Lugu näitab, kuidas perekondlikkusest ja hoolitsusest hoolimata võivad lapsed ja vanemad elada üksteisest mööda, üksteist mõistmata, ning laste mäng ja omavahelised suhted peegeldavad antud olukorda," ütles Tibbo-Hudgins. "Lugu riivab tabude piire ning peaks mõjuma seeläbi mõtteid või unustatud lapsepõlvetraumasid äratavalt."

Produtsent Marju Lepa ja Filmivabriku toodetav "Metsavend" on Andrus Tuisu kirjutatud ja lavastatav sünge lugu, mis leiab aset sõjajärgses Eestis, kui inimese suhtumist ühiskonda ja kaasinimestesse määratlenud moraal tekitas raskestiseletatava vahepealsuse õhkkonna.

"Kõik teevad siin ellujäämise nimel vangerdusi – mõni olevikku eitades, teine minevikku taga igatsedes, kolmas valgele laevale lootes, üksteist usaldamata ja isegi reetes," ütles Tibbo-Hudgins. "See on maailma kokkuvarisemise lugu, mille keskmes seisab metsavend Harri, endine idealistlik Eesti ohvitser, kel antud maailmas pole oma ideaalidega paraku mingit lootust."

"Metsavend" läheneb metsavendlusele huvitava nurga alt, vastupanuvõitlust heroiseerimata. Selle asemel proovib lugu lahata vastupanuvõitlust valusamast, inimlikust vaatepunktist – eelkõige moraali- ja hingeteemadest ning üleüldisest inimlikkuse kriisist lähtuvalt.

Mängufilmide ettevalmistamisel on arendusel täita ülioluline roll, mil täpsustatakse stsenaarium, pannakse paika režiiline visioon, valitakse näitlejaid, otsitakse võttekohti ning tootmis- ja rahastuspartnereid. EFI järgmine mängufilmide arendustoetuste voor toimub 10. oktoobril 2017.

 

Toimetaja: Valner Valme



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: