"Pealtnägija" jälgis Paavo Järvi teekonda La Scala ooperimaja lavale ({{commentsTotal}})

Eelmisel laupäeval tegi Paavo Järvi ajalugu, kui juhatas esimese eestlasena kuulsas La Scalas ooperi esietendust. Oma etteastele kutsus Järvi ka maailmakuulsa moelooja Giorgio Armani.

Maestro ja La Scala juhtkonna lahkel loal sai "Pealtnägija" Milanos ligipääsu uhke ooperimasinavärgi telgitagustest kuni tähtsa õhtu emotsionaalse lõpptaktini.

Järvi, kes on suurte lavadega harjunud, üllatuslikult ei varjanudki, et on Itaalia ooperihällis dirigeerimisest elevil. "Alati on natukene väike pabin sees. Peaproov on siin alati avatud nii, et saal on tegelikult täis rahvast ja see on küllaltki kriitiline publik. Siin Itaalias on selline komme, väga poliitiline selles mõttes, et inimesed võivad sind välja vilistada lõbu pärast või lihtsalt nalja pärast, nii et alati on väike pabin on sees," selgitas Järvi.

Maestro Järvi ei tahtnud ennustada, kuidas läheb esietendus, sest ühte rütmi tuleb hingama saada orkester, koor ja solistid. Seda, et La Scalas on kriitiline publik, koges Järvi omal nahal. "Ma olin siin paar nädalat tagasi ühel esietendusel, mida juhatas peadirigent. Ma istusin Giorgio Armani kõrval. Armani istus minu kõrval ja mina ei kujutanud ette, et kuidas on võimalik, et üks selline inimene käib kontserdil – ja ta on väga suur ooperi armastaja – aga see selleks. Igal juhul väga hästi tehtud etendus, väga hästi mängitud ja kohe pärast avamängu hakkas selline "buuu", siin ühed vilistavad välja oma vaenlasi teised teiste vaenlasi," kirjeldas Järvi.

Järvi lisas, et kutsus Armani ka enda esietendusele. "Me rääkisime sellest ja näitasin, et mina teen "Don Giovannit". Ta vastas: "Aa, "Don Giovannit", ma võib-olla tulen."

La Scalasse pääses Järvi tänu sellele, et sattus Austrias olles ühisele õhtusöögile ooperimaja intendandi Alexander Pereiraga. "Ta õhtusöögi ajal ütles, et mulle väga meeldis su Mozart ja mida sa tahaksid juhatada La Scalas. Ma ütlesin, et ma tegelikult ei ole mõelnud, aga kui üldse midagi, siis vist lemmikooper on "Don Giovanni"," meenutas Järvi.

See oli 2016. aasta alguses, La Scala ooperi juht võttis sõnasabast kinni ja aasta hiljem saigi Paavo Järvi unistus Mozarti "Don Giovannist" teoks.

Publiku aplaus ei vaibunud

Paavo Järvi on üks liige kuulsast muusikute ja dirigentide Järvide dünastiast, mille eesotsas on isa Neeme Järvi. 1980. aastal, kui Paavo oli 17-aastane, põgenes Neeme Järvi koos perega Ameerikasse. Ajapikku kasvasid kuulsa isa varjust välja tema dirigentidest pojad.

Paavo Järvi on juhatanud mitmeid maailma tipporkestreid ja ta kahekordne Grammy-võitja. Koos Järviga tegi La Scalas debüüdi ka Don Giovanni teenri Leporello osatäitja itaallane Luca Pisaroni. "Kui küsida ükskõik, milliselt Itaalia või maailma lauljalt, millises ooperimajas ta tahaks esineda, siis üks on Metropolitan Opera ja teine Teatro alla Scala Milanos," ütles Pisaroni.

Järvi lisas, et teatris on juhatanud legendaarsed dirigendid nagu Toscanini ja Victor de Sabata. "Kui sa tead, et pead sellel laval esinema, siis su jalad hakkavad värisema ja käed muutuvad külmaks," kirjeldas Pisaroni.

"Don Giovanni" jaoks oli La Scalasse kokku toodud ooperimaailma koorekiht. Kui Pisaroni on tõusev täht, siis "Don Giovanni" peaosas on Grammy-võitja ning legendaarne 62-aastane ameeriklane Thomas Hampson. Järvi sõnul on ooperi masinavärgi juhtimine hoopis midagi muud kui orkestri. "Nad on kõik staarid, nendel on kõigil oma mina, mis peabki olema, muidu ei saa laval olla ja kõikide nende inimeste koordineerimine on niivõrd keeruline," tõdes Järvi.

Maalimaklassi dirigentidel nagu Järvi on väga tihe graafik ja pidevalt tuleb lennata maailma ühest otsast teise. Maestro Paavo Järvi põhitöökoht on Jaapanis NHK sümfooniaorkestri peadirigendina, lisaks on ta Bremeni Saksa kammerfilharmoonia kunstiline juht ja ERSO kunstiline nõustaja. Milanos ei antud samuti armu, prooviperiood kestis kuu aega ning selle järel tuli Järvi juhtimisel lavale kümme "Don Giovannit", kümme balletietendust ja kolm sümfooniakontserti.

La Scala ooperimaja avati 1778. aastal ning seal on kuulatud esmaettekandeid selliste kuulsate heliloojate ooperitest nagu Rossini, Verdi ja Puccini, jälgitud maailma vallutanud dirigenti Arturo Toscaninit ning kuulsusele tõusnud staare nagu Niccolò Paganinit ja Maria Callast. Nüüd on samas nimekirjas ka eestlane Paavo Järvi.

Pärast kolm ja pool tundi kestnud ooperit ei tahtnud Itaalia kriitilise publiku braavod lõppeda. "Ma ei oodanud tegelikult, et nii edukalt läheb ja keegi ei vilistanudki mind välja. Mis on ka hea uudis," tõdes Järvi vahetult pärast etteastet.

Järvide peret saab Eestis näha Neeme Järvi 80. sünnipäeval 7. juunil Estonia kontserdisaalis. Päev varem on Paavo Järvil Milanos viimane "Don Giovanni".

Toimetaja: Rutt Ernits



NO99

Riisalo: NO99 eristus teistest selgelt tehnilise võimekuse ja saavutuste poolest

Kuigi presidendi kantselei direktori Tiit Riisalo sõnul kaaluti NO99 kõrval vabariigi 100. sünnipäeva kontsertetenduse korraldamise andmist ka teistele kandidaatidele ja arvestati Ojasoo-skandaali puhkemise võimalusega, jäi olulisema argumendina kantseleis lauale ennekõike sündmuse tehniline keerukus ja NO99 senised saavutused.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: