Keiti Vilms: kirjanikuks ma ennast ei pea, aga twitterikirjanikuks küll ({{commentsTotal}})

Keiti Vilms
Keiti Vilms Autor/allikas: Haridus- ja teadusministeerium

Keiti Vilms on tuntust kogunud Twitter, kirjutades sinna sõnamänge ja kalambuure. Nüüd on tema sotsiaalmeediast läbi käinud tähelepanekutest ilmunud raamat. Erle Loonurm tegi lühikese intervjuu Keiti Vilmsi endaga ning küsis kommentaari ka Mart Juurelt.

On sõnadega mängimine juba kirg lapsepõlvest?

Võib küll nii öelda. Kalamburism... ma olen justkui kalamburist – ise ma selle nime endale panin. Sellist nimetust enne eesti keeles ei olnud ja võib öelda küll, et see on nüüd minu elukutse, kuna nüüd tuli ka ju raamat välja. Kirjanikuks ma ise ennast ei pea, aga twitterikirjanikuks küll.

Kas Teile endale tundub ka, et toimumas on nihe Eesti kirjandusmaastikul, räägime ju "twitterikirjanikust" esmakordselt?

Jah, sest üha enam maailm kolib ümber sotsiaalmeediasse ja sestap olen ka mina oma väljundi leidnud Twitteris. Lühivormid sobivad mulle hästi.

Te teete ka palju tööd arhiividega. Kuidas möödunud aegade kirjandus ja ajakirjandus teid inspireerib?

Sõnadeotsinguil olen ma tõepoolest kaevunud raamatutesse, mis on kirjutatud 1900ndatel ja sealt edasi. Samuti on minu suur kirg vanad ajalehed 1930ndatest. Ja sealt sõnu otsida on minu südameasi, see on huvitav ja tasuv, sest see meeldib ju ka paljudele teistele.

Kuidas mõjutab kirjutamist otsene lugejate tagasiside, kasvõi näiteks Twitteris?

Mitte ainult Twitteris! Ka siis kui ma istun näiteks kohvikus, siis inimesed tulevad ja tänavad mind. Inimesed, kes on minu jaoks võõrad, kuid jälgivad mind Twitteris, Facebookis või Instagramis. See on tõeliselt tänuväärne! Minu kalamburismikogu on ehe näide, kuidas Twitterist võib tulla kirjandusteos.

 

Keiti Vilmsi fenomeni kommenteeris ka ajakirjanik ja kirjandusminister Mart Juur:

Keiti Vilmsi nimetatakse meedias twitterikirjanikuks, president Toomas Hendrik Ilves on nimetanud teda meie aja Aavikuks. Milles tema fenomen seisneb?

See, mida Keiti Vilms kirjutab, on osa väga pikast traditsioonist, millel on vähemalt kaks aspekti, kui mitte rohkem. Esimene neist on inimese keelelise arengu aspekt: kõikidele lastele meeldib keele ja sõnadega mängida, tähti ümber tõsta ja avastada seeläbi, kuidas sõnade tähendus muutub. Täiskasvanud paraku unustavad tihtipeale ära selle rõõmu, mida pakub sõnadega mängimine. Ja tihtipeale sõnamängude, kalambuuride ja aforismide sees ja n-ö katte all sõnastuvad sellised asjad, mis ütlevad elu, inimeste ja aja kohta rohkem kui tõsine filosoofiliselt sõnastatud tõdemus.

Aga kirjanduslikus mõttes on see osa väga pikast traditsioonist, mis on igas keeles ja kultuuris olemas. Ingliskeelses traditsioonis on tuntud näiteks Lewis Carrolli "Alice Imedemaal" ja veel tohutul hulgal huumorit. Sest huumor on suurel määral keeleline ja põhineb kõlal, sõndade tähenduse ümbertõstmisel ja muutmisel. Eesti kirjanduses on ka tegemist austusväärse traditsiooniga, kui lugeda näiteks ajalehte Sakala või mõnda tsaariaegset väljaannet. Seda on kindlasti ka Oskar Lutsu loomingus, August Gailitil, väga ere näide on Ilmar Laaban ja ka Artur Alliksaar. Luuletajatest Juhan Viidin ja Arvo Valton. Lasteluule ja lastekirjanduse autoritest näiteks Paul-Eerik Rummo, Ott Arder, Ilmar Trull. Neid nimesid võib jäädagi ette lugema.

See on väga suur osa kirjandusest, mille mootori moodustab vaimukas ja lõbus mäng keelega.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Juku-Kalle Raid

Halvad read. Halearmas Juku-Kalle Raid

ERR kultuuriportaal ja Rahva Raamatu koostöös toimub sari Halvad Read, kus Eesti kirjanikud loevad Viru Keskuse Rahva Raamatus avalikult ette katkeid enda kohta meedias, sotsiaalmeedias, kommentaariumites ja foorumites öeldud halbadest asjadest.

Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: