Arvo Valtonit tunnustati soome-ugri kirjanike kongressil Udmurdi Nõukogu diplomiga ({{commentsTotal}})

Arvo Valton.
Arvo Valton. Autor/allikas: PRNPM/EMF

Hõimurahvaste kultuuri eesti keelde vahendanud Arvo Valtonile anti soome-ugri kirjanike kongressi avapäeval üle Udmurdi esindusorganisatsiooni Udmurt Keneš (Udmurdi Nõukogu) diplom tema teenete eest udmurdi kultuuri vahendamisel ja arendamisel.

Arvo Valton on tõlkinud eesti keelde soome-ugri rahvaste kirjandust, sealhulgas ka udmurdi, komi ja mari eeposed. Valton korraldas Eestis 1996.aastal ka Soome-ugri kirjanike kongressi. Valtoni ettekanne tänavusel kongressil käsitleski ilukirjandust kui ajaloomälu kandjat ja selle tõlkimise ning vahendamise olulisust. Tema sõnul aitavad eesti keelde vahendatud ajalooainelised teosed teistelt hõimurahvastelt muuta rakurssi meie lähiajaloo hindamisel. 

Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev nentis kongressi tervituskõnes kirjanduse kui mälu kandja funktsiooni. Aleksejevi sõnul on meil kohustus mäletada võite ja kaotusi, need ei tohiks muuta meid upsakaks ega lasta langeda masendusse.

Ajalootraumade läbi rääkimise olulisusest oli kantud ka kirjandusteadlase Aija Sakova ettekanne. Sakova tõi välja, et Eesti ühiskonnas puuduvad praktikad, kuidas seletada ühiskondlike ja ajalooliste tabuteemade seoseid tänapäeva sotsiaalsete puudustega nagu narkomaania, enesetapud ja alkoholism. Sakova leiab, et need on hirmuühiskonna tagajärjed, millele me alles nüüd julgeme otsa vaadata.

Kirjanik ja õppejõud Meelis Friedenthal kutsus üles hindama alternatiivajalugu kui ajaloo tundmise allikat. Üks väheseid liivi keele oskajaid ja selles kirjutajaid Valts Ernštreits julgustas looma uusi tekste, et omakeelset pärimust seeläbi hoida.

Soome-ugri Kirjanduste Assotsiatsiooni president Janos Pusztay kutsus hõimurahvaid üles süstemaatiliselt omakultuuriga tegelema, andes näiteks välja väikerahvaste kirjanduse antoloogiaid.  Suuremate ja edukamate rahvuste kohus on siinjuures väiksemaid aidata, tõdes Pusztay.

Esimest korda Soome-ugri kirjanike kongressi ajaloos on kohal nganassaanide esindajad. Neile on omakeelse kultuuri säilimine ellujäämise küsimus, kuna sotsiaalne ja geograafiline tõrjutus ning venemeelne assimilatsioonipoliitika on viinud uhke põhjarahva väljasuremise äärele. 

XIV Soome-ugri kirjanike kongress Tartus, Eesti Rahva Muuseumis, jätkub ka homme. Siis on oodata ettekandeid teiste seas Jan Kausilt, kes räägib Eesti lähiajalooo käsitlemisest Jaan Krossi ja Sofi Oksaneni romaanide tegelaste põhjal; Aleksei Popovilt kirjanikutöö raskustest Komimaal; Nora Benedek Ungari-Eesti kirjandussuhetest nõukogude ajal; Peeter Helmelt ajaloost uuemas eesti proosas.  

Toimetaja: Kaspar Viilup



EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: