Arvo Valtonit tunnustati soome-ugri kirjanike kongressil Udmurdi Nõukogu diplomiga ({{commentsTotal}})

Arvo Valton.
Arvo Valton. Autor/allikas: PRNPM/EMF

Hõimurahvaste kultuuri eesti keelde vahendanud Arvo Valtonile anti soome-ugri kirjanike kongressi avapäeval üle Udmurdi esindusorganisatsiooni Udmurt Keneš (Udmurdi Nõukogu) diplom tema teenete eest udmurdi kultuuri vahendamisel ja arendamisel.

Arvo Valton on tõlkinud eesti keelde soome-ugri rahvaste kirjandust, sealhulgas ka udmurdi, komi ja mari eeposed. Valton korraldas Eestis 1996.aastal ka Soome-ugri kirjanike kongressi. Valtoni ettekanne tänavusel kongressil käsitleski ilukirjandust kui ajaloomälu kandjat ja selle tõlkimise ning vahendamise olulisust. Tema sõnul aitavad eesti keelde vahendatud ajalooainelised teosed teistelt hõimurahvastelt muuta rakurssi meie lähiajaloo hindamisel. 

Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev nentis kongressi tervituskõnes kirjanduse kui mälu kandja funktsiooni. Aleksejevi sõnul on meil kohustus mäletada võite ja kaotusi, need ei tohiks muuta meid upsakaks ega lasta langeda masendusse.

Ajalootraumade läbi rääkimise olulisusest oli kantud ka kirjandusteadlase Aija Sakova ettekanne. Sakova tõi välja, et Eesti ühiskonnas puuduvad praktikad, kuidas seletada ühiskondlike ja ajalooliste tabuteemade seoseid tänapäeva sotsiaalsete puudustega nagu narkomaania, enesetapud ja alkoholism. Sakova leiab, et need on hirmuühiskonna tagajärjed, millele me alles nüüd julgeme otsa vaadata.

Kirjanik ja õppejõud Meelis Friedenthal kutsus üles hindama alternatiivajalugu kui ajaloo tundmise allikat. Üks väheseid liivi keele oskajaid ja selles kirjutajaid Valts Ernštreits julgustas looma uusi tekste, et omakeelset pärimust seeläbi hoida.

Soome-ugri Kirjanduste Assotsiatsiooni president Janos Pusztay kutsus hõimurahvaid üles süstemaatiliselt omakultuuriga tegelema, andes näiteks välja väikerahvaste kirjanduse antoloogiaid.  Suuremate ja edukamate rahvuste kohus on siinjuures väiksemaid aidata, tõdes Pusztay.

Esimest korda Soome-ugri kirjanike kongressi ajaloos on kohal nganassaanide esindajad. Neile on omakeelse kultuuri säilimine ellujäämise küsimus, kuna sotsiaalne ja geograafiline tõrjutus ning venemeelne assimilatsioonipoliitika on viinud uhke põhjarahva väljasuremise äärele. 

XIV Soome-ugri kirjanike kongress Tartus, Eesti Rahva Muuseumis, jätkub ka homme. Siis on oodata ettekandeid teiste seas Jan Kausilt, kes räägib Eesti lähiajalooo käsitlemisest Jaan Krossi ja Sofi Oksaneni romaanide tegelaste põhjal; Aleksei Popovilt kirjanikutöö raskustest Komimaal; Nora Benedek Ungari-Eesti kirjandussuhetest nõukogude ajal; Peeter Helmelt ajaloost uuemas eesti proosas.  

Toimetaja: Kaspar Viilup



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: