EFK peadirigentide sari lõpeb Daniel Reussi juhatusel ({{commentsTotal}})

Daniel Reuss
Daniel Reuss Autor/allikas: Kaupo Kikkas

Eesti Filharmoonia Kammerkoori (EFK) 35. hooaega läbinud peadirigentide sarja viimaseid kontserte juhatab koori eelmine kunstiline juht Daniel Reuss. 24. mail Jõhvi Mihkli kirikus ja 25. mail Tallinna Niguliste kirikus kõlab kava "Arieli laulud", kuhu kuuluvad Eesti ja Hollandi koorimuusika pärlid.

Daniel Reuss valis esitamiseks oma lemmikud mõlema maa heliloojatest, kellega ta on tundnud erilist hingelähedust ja seost. Mitmekülgset ja värvikat kava kroonib Frank Martini keerukate harmooniatega nõudlik teos "Arieli laulud", mis põhineb Shakespeare’i tragikomöödial "Torm". Teos on pühendatud Madalmaade Kammerkoorile, EFK esituses kõlab see esmakordselt.

"See kontserdikava sündis nostalgiast, sest juhatasin ju koori kuus aastat, mille jooksul õppisin tundma eesti heliloojaid ning samas pakkusin ka EFK-le kui väga kogenud ja suure repertuaariga koorile uusi väljakutseid Hollandi muusikast," iseloomustas kavavalikut Reuss. "Nüüd ehitan oma kavaga justkui muusikasilla Eesti ja Hollandi vahel."

Üheks oma hingesugulaseks peab Reuss Erkki-Sven Tüüri, kelle loomingust valis seekord esitamiseks "Missa brevise". Ka Arvo Pärdi teosed on alati Reussi kavades, seekord kõlab "Dopo la vittoria". Šveitsi heliloojat Frank Martinit peab dirigent koguni pooleldi hollandlaseks tema pikaaegse elukoha tõttu Hollandis. Tema loomingus hindab Reuss eelkõige rikkalikke kõlavärve ning mitmekesist ja kaunist harmooniat.

Hollandi muusikast on Reuss kavasse valinud Madalmaade vokaalpolüfoonia meistri Jan Pieterzoon Sweelincki "Kolm prantsuse šansooni" ja 20. sajandist sõjajärgsel perioodil kirjutatud Rudolf Escheri teose "Rahu tõeline nägu". 

Aastail 2008-2013 EFK-d juhatanud Daniel Reuss on rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud koori- ja orkestridirigent, kes on olnud kahe Euroopa eliitkoori peadirigent – Cappella Amsterdam ja Berliini RIAS-kammerkoor. Reussi tegevus on laiahaardeline, tippkooride kõrval on ta juhatanud nii suurtes ooperimajades (English National Opera, Brüsseli La Monnaie) kui ka kõige nimekamaid varajase ja nüüdismuusika ansambleid (Akademie für Alte Musik Berlin, MusikFabrik, Scharoun Ensemble).

Dirigendi kommentaari saab videos vaadata siit:

Toimetaja: Madis Järvekülg



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: