„Paberleht sureb kohe välja!“, „Keegi ei viitsi enam lugeda!“, „Pilti, andke mulle liikuvat pilti!“ – kes poleks selliseid hüüatusi kuulnud. Eks aeg annab arutust muidugi, aga tõsi on seegi, et aina suurem osa kriitiku igapäevatööst toimub väljaspool (turvalist?) arvustuse kirjutamist (teose analüüsimine raadios või teles niikuinii, aga on ju juba proovitud ka välkarvustusi veebiportaalides).

Uskudes, et põhjalikult kaalutud sõnaga arvustused kuhugi ei kao, tundub siiski vajalik vähemalt proovida, milline võiks (teatri)kriitika vaatemänguühiskonnale sobivam vorm olla. Just see ülesanne sai antud Tartu ülikooli teatriteaduse magistrantidele kevadises kriitikaseminaris. Paras pähkel, kas pole?

Seega on „Teatraalne kaamera“ – just sellise nime sai tudengite tahtel see otsitud vorm – üleskutse kaasa mõelda, arutleda selle üle, mida nn traditsiooniline kirjutatud arvustus meediumivahetusest võidab või ka kaotab. Võimalus tutvuda (tulevaste?) teatrikriitikutega niikuinii. Ja ärge peljake: tudengid pidid seminaris endiselt arvustusi ka kirjutama ja piike murdma isegi nii väljasuremisohus (kui see liigagi optimistlik hinnang pole) teatrikriitikažanriga nagu rolliportree, seega on soovijail tulevikus endiselt ka midagi lugeda. Iseasi, kas just paberile trükituna.  

Ugala teater

“Nähtamatu daam”

Autor: Pedro Calderón de la Barca

Lavastaja: Lembit Peterson

Arvustaja: Merilin Jürjo

Fotode autor: Gabriela Liivamägi

Videod avaldatakse portaalis kultuur.err.ee.

FLKU.05.141 Teatrikriitika seminar