Vaba Lava hooaeg: ligi 59 tuhat külastust, 148 etendust, 41 lavastust ({{commentsTotal}})

"Ma pigem tantsiksin sinuga" Autor/allikas: Vaba Lava

Sel hooajal oli Vaba Lava kogukülastuste arv 58 606, publiku ette jõudis 41 lavastust, anti 148 etendust, mille korraldamise taga oli 29 nii kodu- kui välismaist teatritruppi. Erinevaid kultuurisündmusi toimus 370.

Vabas Lavas andsid etendusi nii gastrollide kui festivalide raames trupid Saksamaalt, Austriast, Venemaalt, Jaapanist, Leedust ja mujalt, lisaks toimusid kontserdid, konverentsid, näitused jne.

Populaarsemateks lavastusteks osutusid möödunud aastal Prem Productioni "Ürgmees" (4746 külastajat), kuraatoriprogrammi kuuluvad Jürgen Rooste lavatus "sugu: M" (2093 külastajat) ja Oleg Soulimenko lavastus "Ma pigem tantsiksin sinuga" (1433) ning Theatrumi "Isa" (1006 külastajat).

Vaba Lava 2016/2017 hooaja kuraatoriprogramm kandis nime IN | OUT ning selle panid kokku kuraatorid Madli Pesti (Eesti) ja Thomas Frank (Austria). Programmi kuulusid kaheksa lavastusest: Jürgen Rooste "sugu: M", Oleg Soulimenko "Ma pigem tantsiksin sinuga" (Austria/Venemaa), Helen Rekkori "Süüria rahvalood", Simon Mayeri "Sissy pojad" (Austria), Sveta Grigorjeva ja Siim Tõniste "Hulgakesed", Artjom Garejevi ja Audiokinetica "IDEM", Urmas Vadi "Furby tagasitulek" ning Chris Kondeki ja Christiane Kühli "Eritunnused" (Saksamaa/USA).

Kuraatoriprogrammi IN | OUT populaarsemad lavastused olid Jürgen Rooste "sugu: M" (2093), Oleg Soulimenko "Ma pigem tantsiksin sinuga" (1433), Urmas Vadi "Furby tagasitulek" (926) ja Helen Rekkori "Süüria rahvalood" (921).

2017. aastasse jagus ka preemiaid. Eesti teatri aastaauhinnad 2016. aasta tegevuse eest:

- Liina Keevallik – parim lavastuskunstnik (kuraatoriprogrammi lavastused Katrin Essensoni ja Jarmo Karingu "Wake up, its time to die" ja Oleg Soulimenko "Ma pigem tantsiksin sinuga");
- Nikolai Bentsler, parim meeskõrvalosa (Oleg Soulimenko "Ma pigem tantsiksin sinuga");
- “Süüria rahvalood” Helen Rekkorilt – etendukunstide ühisauhinna nominent.

Vaba Lava juhatuse liige ja tegevjuht Kristiina Reidolv: „Selle hooajaga lõppes kaks aastat kestnud kuraatoriprogramm, mille fookuseks oli saksakeelne kultuuriruum ja kuraatoriteks teatriteadlane Madli Pesti ja rahvusvaheline teatriekspert Thomas Frank (Austria/Saksamaa). Oleme kuraatoritele väga tänulikud intrigeeriva ja teatripiire avardava programmi eest – kahe aasta jooksul tulid Vabas Lavas välja 16 eesti ja välislavastust, mis tegelesid kogukonna, marginaliseeritud ühiskonnagruppide ja integratsiooni teemadega, tutvustades sealjuures uusi teatritegemise vorme ja loomemeetodeid nagu näiteks rakendusteater, osalusteater, dokumentaalteater, kohaspetsiifiline teater linnaruumis ja nii edasi."

"Meil on olnud rõõm tutvustada rahvusvahelise etenduskunstide keskusena eesti publikule Euroopa tõusvaid tähti etenduskunstides nagu Doris Uhlich, Simon Mayer, Julian Hetzel, Jan Martens," jätkas Reidolv. "Samuti sai läbi kaks aastat kestnud Interregi Kesk-Läänemere projekt „Theatre Expanded“ koostöös Läti Uue Teatri Instituudiga, mille eesmärgiks oli koolitada teatriprodutsente ja töötada välja teatrivaldkonna koostöövõimalused teiste sektoritega. Oleme tänulikud lavastajatele, vabatruppidele, projektiteatritele ja kõigile partneritele koostöö eest möödunud hooaegadel!“

Vaba Lava uue hooaja teemadeks on “Big Data” (andmete üleküllus) ja “Post-truth” (tõejärgsus). Vaba Lava kahe järgmise hooaja kuraatoriprogrammi fookuses on prantsuse kultuur ja frankofoonia. Lavastusprojektid on välja valinud Vaba Lava 2017/18 hooaja kuraatorid José Alfarroba ja Tristan Barani Prantsusmaalt. Konsultandiks on Vaba Lava teatrikeskuse juhatuse liige ja tegevjuht Kristiina Reidolv. EV 100 teatriprojekti lavastuse valisid välja kuraatorid koostöös Vaba Lava tegevjuhi Kristiina Reidolvi ja NUKU teatri esindajate Mirko Rajase ja Joonas Tartuga.

Vaba Lava kuraatoriprogrammi kuuluvad Alexandre Zeffi “Big Data” (Prantsusmaa), Rainer Sarneti “Öö lõpp”, Mart Kampuse, Liina Keevalliku ja Christina Batmani “Pilveooper ehk Dido probleem”, Armel Rousseli „Kevadine ärkamine“ (Belgia/Prantsusmaa), Salvatore Calcagno “Pandora 3.0” (Belgia/Itaalia), Andri Luubi “(Teisitimõtleja)” ja etenduskunstide hackathon.

EV 100 teatriprogrammi “Sajandi lugu” lavastuseks valiti filmirežissööride Jaak Kilmi ja Kiur Aarma eepiline kommunaaldraama “Enne meid oli veeuputus”. Loo keskseks sündmuseks on kõikide vanade kultuurrahvaste legendidest tuttav veeuputuse motiiv, mis algab augustis 1987, soojaveetorust aadressil Õismäe tee 10, korter 62. Läbi ühe maja loo räägitakse kümnendist, mis vormis ümber Euroopa kaardi, kogu maailma ideoloogilised jõuvahekorrad ja inimeste unistused.

Toimetaja: Valner Valme



Eesti ajaloomuuseumi teadusdirektor ja näituse "Minu vaba riik" üks peakuraator Krista Sarv.

Krista Sarv: kardan, et suured võidud ja karmid kannatused jäävad igavesti eestlaste ajaloo osaks

Maarjamäe lossis avab kolmapäeval pidulikult uksed uuenenud ajaloomuuseum, kus avatakse püsinäitus "Minu vaba riik", millega võetakse osadeks lahti Eesti saja-aastane ajalugu. Sarnaselt teistele omataolistele annavad ka sellel näitusel tooni ennekõike sõjad ja eestlaste kannatused. Olgugi et teatud ohvrimentaliteeti on Eestile ette heidetud, jäävad kannatused ühes suurte võitudega siiski igavesti eestlaste kui väikerahva ajaloonarratiivi osaks, leiab Eesti ajaloomuuseum teadusdirektor ja näituse üks peakuraatoritest Krista Sarv.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: