Rainer Sarnet "Öö lõpust": see on nagu Mona Lisa naeratus, mida on võimatu lõpuni lahti muukida ({{commentsTotal}})

Filmirežissöör Rainer Sarneti viies teatrilavastus põhineb Nobeli preemia laureaadi Francois Mauriaci romaanil "Thérèse Desqueyroux. Öö lõpp". Lavastaja kinnitas, et tema jaoks sarnaneb romaan Mona Lisa naeratusega, mida on võimatu lõpuni lahti muukida.

Rainer Sarneti sõnul on Mauriaci teoses süüd ja süüdistamist, rumalust, tarkust ja kirge. "Need vastandlikud asjad on Mauriacil kuidagi mitteratsionaalselt kokku pandud, millest tekib tervik, kus need hea ja kurja ning tõe ja vale asjad kokku pandud südame tunde järgi."

Näidendi peategelane Thérèse Desqueyroux kannab endaga minevikus tehtud kuritöö taaka. Osatäitja Maria Peterson tõdes, et tema jaoks on seal kõige olulisem teema just kaastunne. "Samal ajal on teine asi see, et kui me süütundest lahti ei lase, kuidas see hakkab mürgitama meid ja kõiki meie ümber," lisas ta.

Inimese ürgne iha armastada ja olla armastatud põrkub loos moraali, tõe ja vale teemaga. "See on tal viimane võimalus armastada," selgitas Peterson, mainides, et Desqueyroux haarab sellest kinni sellest samast tundest, et teda armastatakse ja tema armastab. "Ta on selles armastuses veel viimast korda ja läbi selle ta leiab jõu, et sellest loobuda oma tütre kasuks."

Lavastuse lummava atmosfääri loomisel on silmapaistev roll Ann Reimanni kirjutatud muusikal, Kristjan Suitsu valguskujundusel ning Tiina Mölderi liikkumisseadel.

"Öö lõpp" etendub Vaba Lava kuraatorprogrammi raames Sõltumatu Tantsu Laval.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
"Emmannuelle'i jälgedes. Ahistamise ABC"

Urmas Vadi lavastab Tartus "Emmanuelle'i"

17. märtsil esietendub Tartu Uues Teatris Urmas Vadi autorilavastus “Emmanuelle’i jälgedes. Ahistamise ABC”. Laval Maarja Jakobson, Helgur Rosenthal ja Peeter Rästas (Rakvere Teater). Lavastuse kunstnik on Laura Pählapuu ning valguskunstnik Priidu Adlas.

KIRJANDUS
KUNST
Maalikunstnik Margus Meinart

Margus Meinart: Pallas on minu loomingut ehk liigagi palju mõjutanud

Käsikäes Eesti vabariigiga – kui täpne olla, siis kuu aega varemgi – sündis kunstiühing Pallas. Kuigi ühingu põhikirjale kirjutati alla Tartus, pandi juubelinäitus üles hoopis Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis. Pallase tähendust eesti tunde- ja vaimukultuuris ei saa üle tähtsustada. Näiteks maalikunstnik Margus Meinart märkis, et tema loomingut on Pallas ehk liigagi palju mõjutanud.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: