Arvustus. Suvelõbu kinosaalist ({{commentsTotal}})

"Mina, supervaras 3" Autor/allikas: Kaader filmist

Uus film kinodes: “Mina, supervaras 3”
rež: Chris Renaud, Pierre Coffin
osades: Tiit Sukk, Liina Vahtrik, Margus Tabor, Elo-Mirt Oja, Loviise Võigemast, Emma Tross, Taavi Teplenkov jt.
hinne: 8/10

Tänu koolinoorte laulupeole purustas möödunud nädala lõpus kinodesse jõudnud "Mina, supervaras 3" kõik senised esimese nädalavahetuse kinokülastuste publikurekordid. Kindlasti annab kinoskäigule hoogu ka üsna jahe ning vesine ilm, kuid õnneks võib arvata, et vihma käest pimedasse kinosaali peitu pugenud publik jäi filmiga rahule. Supervarga multifilmi kolmas osa on mõnusalt hoogne, see pole maha käinud ja kõlbab vaadata ka neile, kes varasemate osadega kursis ei ole, kuigi vist oleks parem kui olete näinud ka eelmisi osasid.

Igal juhul on peategelaseks endiselt varjatult hella südamega morn kurikael Gru, kes varasemates osades kogemata adopteeris kolm orvuks jäänud tüdrukut. Uue osa alguses on Gru kriminaalsed kombed maha jätnud ning tegutseb eriagendina kurikaelu kinni nabides. Tal on ka kena punapäine elukaaslane Lucy, samuti superagent. Üsna filmi alguses jäävad nad töötuks, sest uus boss pole rahul sellega, kuidas nad äpardusid 1980ndaist välja kasvanud (või sinna kinni jäänud) pahareti Balthazar Bratti kinnipidamisel. Masenduseks pole kaua aega, seiklus viib pere kaugesse väikeriiki, kus elab Gru seniteadmata kaksikvend ning selgub nii mõndagi tema mineviku kohta. Suhted vastleitud vennaga on alguses konarlikud, ka Bratt segab end pere tegemistesse, nii et sekeldusi jagub kuhjaga.

Kogu film on väga hoogne, nii nagu üks korralik lastemärul olema peabki. Lugu kõlbab vaadata ka täiskasvanuile, kellele toob kindlasti muige huulile 1980ndate muusika ja Bratti tegelaskuju. Temaga seoses on filmi loojad olnud pahalase relvastuse leiutamisel vägagi fantaasiarikkad, kurikael kasutab relvana muuseas närimiskummi ja süntesaator-kitarri.

Kuskile pole kadunud ka käsilased, kellel küll supervarga filmides on alati pisut väiksem roll. Seekord teevad nad mitu muusikalist vahepala, mis kindlasti kõnetavad ka filmiklassikaga kursis olevaid täiskasvanuid, kuid ei voola lastelgi mööda külge alla. Mõnus on kuulata, kuidas spetsiaalselt käsilastele on loodud nende oma keeles korralik estraadietteaste ning kurblik bluus.

Üldjoontes on "Supervarga" kolmas osa meeleolult rahumeelne, hirmsaid momente kuigivõrd ei ole, kuid pole ka lausa sellist ülinaljakat seika, mis saali ühtselt naerust rappuma paneks. Samas ei tunne sellest ka puudust, filmi üldine tonaalsus on suviselt kerge ja seikluslik, sümpaatne ja parasjagu humoorikas. Naerukohti on ka, kuid see on pigem siiski pereseiklus kui rõkkama panev komöödia. Filmi lugu kulgeb ladusalt, visuaalselt pakutakse mõnusat suvist olustikku, mingeid väga põrutavaid keerdkäike küll pole, kuid meeldivalt meelt lahutav on kogu film kindlasti. Väga võimalik, et lapsed tahavad seda vaadata rohkem kui ühe korra.

Olgu veel öeldud, et filmi saab meie kinodes vaadata nii 3D-versioonis kui ka tavalisena. Kes soovib lugu näha inglise keeles, siis see teadku, et tiitreid sel juhul all ei ole. Eestikeelses dublaažis oli film klassikaliselt korralik, midagi häirivat seekordse pealelugemise juures kõrva ei hakanud, kõik pealelugejad olid omas elemendis ja õigel kohal.

Toimetaja: Kerttu Kaldoja



Juku-Kalle Raid

Halvad read. Halearmas Juku-Kalle Raid

ERR kultuuriportaal ja Rahva Raamatu koostöös toimub sari Halvad Read, kus Eesti kirjanikud loevad Viru Keskuse Rahva Raamatus avalikult ette katkeid enda kohta meedias, sotsiaalmeedias, kommentaariumites ja foorumites öeldud halbadest asjadest.

Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: