"Mina, supervaras 3" purustas Eesti kõigi aegade kino avanädalavahetuse rekordi ({{commentsTotal}})

"Mina, supervaras 3" Autor/allikas: Kaader filmist

Animafilmisarja "Mina, supervaras" ("Despicable Me") uut peatükki käis avanädalavahetusel Eesti kinodes vaatamas 50 616 inimest, kes jätsid kinokassadesse kokku 257 170 eurot. Tegemist on Eesti kõigi aegade suurima avanädalavahetuse tulemusega nii vaatajate arvult kui ka piletimüügilt.

"Mina, supervaras 3" tõukas troonilt seni edetabelit 219 633 euroga valitsenud "Kiired ja vihased 8" ning külastatavuse edetabelit juhtinud filmi "Jääaeg 3", mis hoidis 42 464 vaatajaga avanädalavahetuse rekordit juba 2009. aastast alates.

Vaata täpsemalt:

Eesti avanädalavahetuse kinokülastuste TOP10

 

Pealkiri

Vaatajaid

1

Despicable Me 3

50616

2

Ice Age 3

42464

3

Ice Age 5

40328

4

Ice Age 4

39847

5

Fast & Furious 7

39018

6

Fast & Furious 8

35688

7

Klassikokkutulek

33828

8

Secret Life of Pets

32413

9

Frozen

32138

10

Pirates of the Caribbean 4

31985

 

Eesti avanädalavahetuse kinokassa TOP10
 

Pealkiri

Kassa, euro

1

Despicable Me 3

257 170

2

Fast & Furious 8

219 633

3

Fast & Furious 7

219 333

4

Ice Age 5

210 629

5

Pirates of the Caribbean 5

195 638

6

Ice Age 3

192 622

7

Spectre

192 395

8

Klassikokkutulek

191 390

9

Ice Age 4

171 400

10

Star Wars 7

169 905

Film "Mina, supervaras 3" viib Gru (Tiit Sukk) tema suureks üllatuseks kokku ülirikka ja kaunijuukselise kaksikvenna Druga (samuti Tiit Sukk), kes veenab Grud taas pahalaseks hakkama. Just siis on linna asunud terroriseerima ülivastikuid roosasid nätsumulle tulistav superpahalane Balthazar Bratt (Taavi Teplenkov) – 1980. aastate endine laps-staar, kelle moemaitse on ajast ja arust ning tantsusammud kohutavalt vanamoodsad. Kes saakski olla õigem vastane kaabakat kinni võtma, kui Gru koos oma armsa Lucy (Liina Vahtrik) ja ustavate kollaste käsilaste armeega? Mis põhjustel aga käsilased vangi satuvad, miks Gru oma kaksikvennast midagi ei teadnud ja milliseks vellekeste suhted kujunevad, selgub juba kinosaalis.

Eesti vaataja jaoks on tegelastele oma hääle andnud Tiit Sukk (Gru / Dru), Liina Vahtrik (Lucy), Margus Tabor (Silas Alpikann), Maria Klenskaja (Gru ema), Elo-Mirt Oja (Agnes), Loviise Võigemast (Edith), Emma Tross (Margo), Taavi Teplenkov (Balthazar Bratt), Piret Krumm (Valerie), Kalju Orro (Fritz), Märten Männiste (Niko) jt.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Katja Novitskova näituse avamine KUMUs

Galerii ja video: Kumus avati Katja Novitskova isikunäitus

Rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti kunstnik Katja Novitskova avas täna oma päris esimese Eesti isikunäituse. KUMU kunstimuuseumis avaneb möödunud aasta Veneetsia Biennaali Eesti paviljonist tuttav düstoopne maailm täis elavaid masinaid ja piltskulptuure geneetiliselt muundatud eluvormidest.

Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Eesti noor disain "Uus vaev" avamine

Galerii: tarbekunsti- ja disainimuuseumis avati Eesti disaini vastuolulisi 80ndaid käsitlev näitus

Neljapäeval, 22. veebruaril avati Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis 1980. aastaid kui Eesti disaini üht vastuolulisemat ja keerulisemat kümnendit esitlev näitus. Näitus pealkirjaga "Uus vaev. Eesti noor disain 1980. aastatel" keskendub tollal alustanud noorema põlvkonna esindajatele ja nende loovate väljundite tutvustamisele. Tegemist on esimese laiema Eesti disaini seda kümnendit kajastava käsitlusega.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: