Tristan Priimägi: lood kuningas Karli vannitoast ({{commentsTotal}})

Katja (Irina Gorbatšova) ja Oleg (Aleksandr Jatsenko) üritavad nii töö- kui eraelu klappima saada filmis
Katja (Irina Gorbatšova) ja Oleg (Aleksandr Jatsenko) üritavad nii töö- kui eraelu klappima saada filmis "Arütmia". Autor/allikas: Kaader filmist

Karlovy Vary filmifestivalil jäid hindajatele ennekõike silma ida pool tehtud filmid.

Kui Böömimaa kuningas Karl IV omal ajal tema järgi nime saanud Karlovy Varyle ehk Karlsbadile linnaõigused andis, ei osanud ta ilmselt arvata, et hoolimata tema edukast tegevusest kuningana idapiiri kindlustamisel sealpoolsete rahvaste eest saab just Karlovy Varyst sümboolne läbipääsukoht idale. Seda, kui suurt protsenti omavad sellest maalilisest kuurortlinnast venelased, ei tea õigupoolest täpselt keegi. Ka nemad tahavad tunda dekadentliku Euroopa La Belle Époque’i kadunud hõngu – Wes Andersoni "Grand Budapest Hotel" oma barokses ülekülluses on saanud inspiratsiooni kahest sealsest hotellist Puppist ja Bristolist, mille roosa fassaad jätab mulje, nagu oleksid sipelgad kreemitordi sisse pesa teinud.

Ka seal toimuval prestiižsel filmifestivalil on aastakümnete jooksul olnud lääne ja ida Euroopa omavahelises lükka-tõmba-diplomaatias olnud täiesti unikaalne funktsioon. Kui veidi hiljem loodi Moskva filmifestival, siis otsustas kõrgem võim, et idablokis saab A-kategooria filmifestivale olla vaid üks, ning Karlovy Vary oli sunnitud oma toimumisaega jagama Moskvaga; mõlemas toimusid festivalid üle aasta, vaheldumisi. Ida ja lääne piiril toimuvast festivalist sai idabloki edumeelsema paraadkultuuri eksponeerimispaik: kuni 1990ndate alguseni jõudsid festivali kõrgeima autasu Kristallgloobuseni eranditult üksnes sotsialistlike riikide režissöörid või sotsialistlikud režissöörid. Ja korra ka tuntud vasakpoolne Ken Loach oma debüütfilmiga "Kes"1 aastal 1970.

Pilt on nüüd küll kirjum ja pärast velvetrevolutsiooni on Karlovy Vary festivalist saanud kogu maailma filmikunsti ühendav üritus, aga Karli vaimu võimalikuks suureks meelehärmiks tulevad ikkagi kõige tugevamad võnked just nimelt idapoolt, sest itta on Karlovy Vary laienenud üsna jõudsalt ja kaugele. Aastate jooksul on siin ennekõike silma hakanud siiski endise idabloki, endise Nõukogude Liidu ja osa Aasia filme.

Tundub, et Venemaa on jõudnud oma kultuuripoliitikas täiesti geniaalsesse skisofreeniasse. Riikliku filmifondi rahaga tehakse despootliku režiimi heakskiidul sügavalt sotsiaalkriitilisi filme, mis tekitavad maailma parimatel filmifestivalidel tublisti furoori. Nii ka siin: Boriss Hlebnikovi kiirabimeeskonna argipäevast rääkiv "Arütmia"2 kõrvutab naturalistlikku sotsiaalpornot venelase suure hinge ja veel suurema armastusega filmis, mille elav olek mõjub vägagi värskendavalt ja suudab vaatajas kuvada tunde, et isegi võimatutes oludes suudab venelane leida endas lootuse ja jõu edasi minna. Aleksandr Jatsenkole küll parima näitleja auhind festivalilt, aga paljudele jäi sisse tunne, et film oleks väärinud enamat. Cannes’i vene filmide kurb saatus aga ei kordunud, sest kõrvalprogrammi "Läänest ida pool" võitis tragikoomiline, groteskne ja hullumeelse nimega vene film "Kuidas Viktor Küüslauk viis Aleksei Täku vanadekodusse"3.Aleksandr Handi lavastajadebüüt oli kindlasti üks selle festivali kõrghetki: entusiasmiga Venemaa madalamate ühiskonnakihtide ellu sukelduv väga värviküllane road-movie liigub hoogsalt edasi nagu Viktori papist mikrobuss ja vahetab ragisedes žanre komöödiast draamani. Filmivaataja jõuab tõdemuseni, et on võimeline kaasa elama ikka igasugustele jobudele. Mis iganes seal Venemaal ka toimub, nende filmiloomingule on see küll hästi mõjunud.

Samas "Läänest ida pool" programmis esilinastusid tänavu rahvusvaheliselt ka kaks Eestis sügisel välja tulevat kodumaist mängufilmi "Keti lõpp" ja "Minu näoga onu"4 – esimene neist humoorikas kollaaž pildikestest peatselt suletavas kiirtoidukohas, teine humoorikas isa ja poja lugu lüürilises mereäärses keskkonnas. Humoorikusega on Karlovy Varys alati hästi olnud, ju siis võetakse siin koomilisi filme programmi ehk meelsamini kui mõne end märksa püüdlikumalt tõsiselt võtva lääne festivali puhul, aga eks koomikal on omad lõksud – "Keti lõpp" ei olnud ju oma kavatsustelt erinev võitnud vene filmist, aga ägedast ja meeldejäävast visuaalkeelest oma kalkide urbanistlike neoonvärvidega (vähemalt lõpuosas) hoolimata jäi justkui vajaka inimlikust või filosoofilisest üldistusvõimest. "Minu näoga onu" aga võis keskmisele festivalikülalisele mõjuda ehk pisut ohutu ja nunnuna, sestap loodan sellele edu kodumaises kinolevis, festivaliprogrammide keskmiselt karmimate teemadega paugutamise kõrval on sel raske rahvusvaheliselt silma jääda. Kindlasti on nende kohalolekul Karlovy Vary programmis aga tugev suhtekorralduslik funktsioon, sest juba teist aastat järjest linastub selles programmis lausa kaks Eesti filmi.

Kuidagi jäigi jutt taas Eesti ja Venemaa peale, teema kinnituseks tuleb tõdeda, et idabloki riigid võitsid siit taas kõik olulisemad auhinnad: muinasjutt "Väike ristisõdur"5 tõi tšehhidele festivali kõrgeima auhinna Kristallgloobuse taas 14aastase vaheaja järel, parima lavastajatöö auhind Peter Bebjakile Slovakkia-Ukraina tõesti suurepäraselt lavastatud hoogsa krimiseikluse "Piir"6 eest, lisaks olulised auhinnad Bosniale, Poolale ja Gruusiale. Kõnekas, et suure tõenäosusega saavad edasisel festivaliringil Karlovy Varyst tuule tiibadesse just idapoolsed filmid. Festivalil tuntakse aga teadvat oma tugevusi ja osatakse neid rahvusvahelisel areenil edukalt ära kasutada.

"Kes", Ken Loach, 1969.

2 "Аритмия", Boriss Hlebnikov, 2017.

"Как Витька Чеснок вез Леху Штыря в дом инвалидов", Aleksandr Hant, 2017.

"Keti lõpp", Priit Pääsuke, 2017; "Minu näoga onu", Andres ja Katrin Maimik, 2017.

5 "Křižáček", Václav Kadrnka, 2017.

6 "Čiara", Peter Bebjak, 2017.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Sirp



tantsupeo esimene etendus

ERR.ee video: XXVII laulu- ja XX tantsupeo teema on "Minu arm"

XXVII laulu- ja XX tantsupeol tähistab Eesti kaht suurt juubelit – 2019. aastal möödub laulupeo sünnist 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda. Pressihommikul Eesti teatri- ja muusikamuuseumis avalikustati ka peo nimi ja juhtmõte – "Minu arm".

Endla teater "Itk"

Arvustus. Küll see Alma ütleb hästi!

Uuslavastus
Krzysztof Bizio “Itk”
Lavastaja: Madis Kalmet
Osades: Karin Tammaru, Saara Nüganen, Lii Tedre
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Esietendus 20. jaanuaril Endla teatri Küünis

VALDO PANT 90
Ryuichi Sakamoto

Sellist filmi Ryuichi Sakamotost pole varem tehtud

Vähe on filme, mis annavad nõnda hästi edasi seda, kuidas helilooja kuuleb ja tajub ümbritsevat maailma. „Ryuichi Sakamoto: kooda”, mis jõuab ekraanile 24. jaanuaril Kumus, on üks sellistest – usalduslik sissevaade jaapanlase Ryuichi Sakamoto loomingusse. 

"Nihilist.FM FINAL CUT"

Märt Väljataga. Kulmineeruda raamatus

Raamat on tänini kirjanduse peamine kandja, aga nii see ei tarvitse kauaks enam jääda, kirjutab kirjandusteadlane Märt Väljataga värskes Sirbis raamatute "Kivipilvede all. Tekste Värskest Rõhust 2005–2017" ja "Nihilist.FM. Final Cut" võrdluses.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tammsaare majamuuseum Kadriorus

Tammsaare 140. Kultuuriportaal teeb tähistamisest otseülekande ja videod

30. jaanuaril toimub Rahvusooper Estonias pidulik juubeliaktus, millega tähistatakse A. H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva. ERRi kultuuriportaal teeb kell 19 algavast aktusest otseülekande, sündmuse salvestust saab üle vaadata ETV2s reedel, 2. veebruaril kell 21.35. Kultuuriportaal alustab sel päeval ka läbi aasta kestva Tammsaare-teemaliste miniloengute sarjaga.

KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Piret Kärtner.

Piret Kärtner: inglise keel ei anna enam tööturul suurt konkurentsieelist, vaja on osata rohkem

Uues Eesti keelevaldkonna arengukavas ei ole tähelepanu enam mitte ainult eesti keelel kui emakeelel, vaid ka eesti keelel kui teisel keelel ja võõrkeeltel. Üldeesmärk on, et iga Eesti elanik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt kõikides eluvaldkondades ja valdab võõrkeeli. Rohkemaid võõrkeeli kui ainult inglise, sest haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul ei anna inglise keel enam inimestele tööturul suurt konkurentsieelist.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: