Malle Leisi ja pereliikmete tööd avatakse näitusel "Klassiku varju all"
Evald Okase muusemis avatakse 11. augustil näitus "Klassiku varju all", mis on eesti kunsti klassiku Malle Leisi tööde näitus, lisatud on mõned tema pereliikmete tööd.
Leisi abikaasa Villu Jõgeva eksponeerib oma kineetilisi objekte ning tütar Sandra Jõgeva uut installatsiooni "Softcore", mis on valminud koostöös fotograaf Jaak Kikase ning graafilise disaineri Teet Raudsepaga.
Malle Leis on 50 aasta jooksul maalinud üle tuhande õli- ja suurema akvarellimaali, kusjuures viimased ei ole ei vähem tõsiseltvõetavad ega isegi väiksema töömahuga mitte. Peale selle on ta trükkinud üle 2000 originaalses siiditrükitehnikas graafilist lehte. Tal on olnud üle 50 personaalnäituse, neist viis USA-s. Kaks tema maali on müüdud Sotheby oksjonil. Tema tõid on ostetud 14 muuseumi kogudesse, Zimmerli muuseumis Rutgersis USA-s, maailma suurimas Nõukogude Liidu mitteametliku kunsti kogus on 44 tema tööd. Ta oli 15 aastat Inglismaa Botaanilise kunsti ühingu välisliige asutajaliikme õigustes (OVFSBA).
Kõik selle näituse tööd on kogu aeg olnud kunstniku ateljees, nad on olnud kunstnikule tähtsad, nad on mõjutanud tema loomingut, nad on mõjutanud eesti kunsti. Samal ajal on nad vähem tuntud kui tema tuntumad, muuseumide püsiekspositsioondesse kuuluvad tööd näiteks. Nad on jäänud justkui klassika varju, Eesti kunsti klassiku Malle Leisi varju.
Malle Leis on pea kogu oma loomeelu olnud vabakutseline kunstnik, alates maist 1969. Enne seda oli ta kaks aastat televisioonikunstnik, see oli kohustuslik töölesuunamine peale ERKI lõpetamist. Ta on teinud täpselt neli riigitellimust ja ehk teist samapalju eratellimusi. Nii et kogu tema looming on vabalooming selle sõna kõige otsesemas tähenduses. Ta on terve elu tegelenud ainult maalimisega ja ta on maalinud nii nagu on õigeks pidanud ja ainult seda, mida ta ise on tähtsaks pidanud. Meie koostöös valminud arvukas graafikatoodang kindlustas vene ajal perekonnale piisava sissetuleku ja Mallele oma aja kohta maksimaalselt võimaliku rahalise sõltumatuse riiklike institutsioonide omavolist.
Näitus jääb avatuks kuni 10. septembrini 2017.
MALLE LEIS
Sündinud 9. juulil 1940.a. Viljandis. Esinenud näitustel alates 1964. aastast. Üle 50 personaalnäituse kodu- ja välismaal, neist viis USA-s. Esinenud graafika-, akvarelli- ja maalibienaalidel-trienaalidel kodu- ja välismaal.
Pilte on 14 kodu ja välismaa muuseumides, kõige rohkem on neid peale Eesti muuseumide Zimmerli muuseumis USA-s ja Tretjakovi galeriis Moskvas.
Töid on müüdud ArtEXPO-del USA-s ja Sotheby's oksjonil Moskvas 1988. aastal.
AUTASUD
1974 Looduskaitse seltsi preemia III Tallinna graafikatriennaal
1977 Raamatuillustratsiooni auhind Riiast
1978 KL maali aastapreemia
1980 Tallinna graafikatriennaali diplom
1981 KL maali aastapreemia
1983 Tallinna graafikatriennaali diplom
1984 Põlva rajooni kunstipreemia
Jaan Jenseni preemia postkaartite eest
1986 Agrotööstuskomitee preemia tallinna graafikatriennaalilt
2001 Valgetähe IV klassi teenetemärk
2002 Kristjan Raua preemia
2014 Kultuurkapitali aastapreemia
VILLU JÕGEVA
Sündinud 29. juunil 1940. aastal Võrumaal Navi külas. Õppinud Võru kohaliku tööstuse tehnikumis, Tallinna polütehnilises instituudis ja Moskva patendiinstituudis. Töötanud lukksepana, klaasipuhujana, elektroonikainsenerina ja patendiametnikuna. Elektroonikal põhinevaid valgus- ja häälekineetilisi objekte ehitanud aastast 1973.
Esimest korda olid kolm taolist objekti näitusel Tallinna kunstihoones 1976. aastal. Personaalnäitused on olnud 2000. aastal. Kunstihoone galeriis, 2002. a ja 2005. a G-galeriis ning 2004. a riigikogus.
Neli objekti on omandanud Eesti riiklik kunstimuuseum ja kaks Zimmerli muuseum USA-s.
SANDRA JÕGEVA
Sündinud 1976, lõpetanud EKA maalikunsti bakalaureuseõppe ning saanud magistrikraadi sealtsamast interdistsiplinaarsete kunstide erialalt. Eesti kunstnike liidu liige 2003. aastast. Peamiselt tegutsenud performance`i- ja intsallatsioonikunstnikuna, osalenud näitustel ja kunstifestivalidel üle maailma. Pälvinud Eesti kultuurkapitali aastapreemia 2004 ja Betti Alveri debüüdipreemia novellikogu "Draamapunkt" eest 2009. 2017 leidis aset tema debüüt dokumentaalfilmi rezhissöörina filmiga "Armastus..." (Laterna).
Toimetaja: Rutt Ernits