Juhan Kuusi Dokfoto Keskuse esimene näitus toob välja äärealade kontrastid ({{commentsTotal}})

Juhan Kuusi foto
Juhan Kuusi foto "Oudtshoorn"

Eesti ainus dokumentaalfotograafiale keskenduv Juhan Kuusi Dokfoto Keskus avab 18. augustil esimese näituse “Perifeeria – Kihnust Lõuna-Aafrikani”. Telliskivi Loomelinnaku galeriis tuuakse avalikkuse ette Annika Haasi, Birgit Püve, Helen Ree, Triin Kerge ja Juhan Kuusi tööd, mis viivad külastajad perifeersetele rännakutele.

Näituse kuraatori ja dokfoto keskuse asutaja Kristel Lauri sõnul on avatav näitus esimene osa seeriast, mis aitab väärtustada Eesti dokumentaalfotograafiat ning toetada selle tutvustamist nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil. “Keskuse missiooniks on kokku tuua fotograafid ja huvilised, kes dokumentaalfoto vahendusel jutustavad ja kogevad lugusid, mis inspireerivad, rikastavad, kaasavad ning muudavad elusid,” lausus Laur.

Dokfoto keskus keskendub oma tegevustes teemadele, millel on oluline mõju inimkonnale ja mis edendavad dokumentaalfoto maastikku. “Me teame, et pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna, mistõttu annavad need tihtipeale maailmast edasi hoopis sisukamaid lugusid kui seda ainult sõnas kirjeldada saab. Dokumentaalfotode puhul on aga tegemist lugudega elust enesest, mis avardavad maailmapilti ja tutvustavad eri paikade kultuuri,” lausus keskuse kaasasutaja ja kuraator Toomas Järvet.

Esimene näitus keskendub perifeeria ehk äärealadel elavate inimeste eludele. Hoolimata tänapäevastest reisimisvõimalustest ja tehnoloogiast, mis muudavad maailmas toimuva ühtmoodi kättesaadavaks nii suurlinnas kui ka väikeses külas, on meie ümber paljusid elusid, millest meil pole aimugi. Kuidas elatakse väljaspool suurlinnu ja peavoolust eemal? Milline on sealne elufilosoofia? Aga kus algab ja kus lõppeb perifeeria? Tundmatut perifeeriat ja elulaadi võib leida üsna lähedalt ning sellel näitusel ongi erinevad kaugused esindatud: Kihnust Lõuna-Aafrikani.

Dokumentaalfoto näitus “Perifeeria – Kihnust Lõuna-Aafrikani” on Telliskivi Loomelinnaku B-maja galeriis avatud 30. oktoobrini. Näitusel on esindatud viie tuntud Eesti dokumentaalfotograafi teosed: Annika Haas, Birgit Püve, Helen Ree, Triin Kerge ja Juhan Kuus.

Toimetaja: Valner Valme



Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

Kaur Riismaa

Luule Eestile. Kaur Riismaa "Neti.ee"

Eesti Vabariigi 100. ja Raadioteatri 90. sünnipäeva aastal kõlab ERR-i raadioprogrammides "Luule Eestile". Raadioteater koostöös Eesti Kirjanike Liiduga tähistab Eesti Vabariigi juubeliaastat luulelugemisega läbi alanud aasta. Kaur Riismaa esitas luuletuse "Neti.ee"

FILM
TEATER
"Teatrivaht"

Meelis Oidsalu: Eesti on täis teatrihulle

14. jaanuaril alustab Vikerraadios uus saade "Teatrivaht", kus arutletakse eesti teatris ja Eesti teatrites toimuva üle. "Vikerhommikus" oli külas saate toimetaja Meelis Oidsalu, kes rääkis lähemalt, mida värske saatesari endast kujutab.

KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Jaan-Eik Tulve

Jaan-Eik Tulve: muusika kuulamine on omamoodi vaikus

Aasta muusik Jaan-Eik Tulve rääkis Klassikaraadiole ja tööst ja elust, jutuks tuli muuhulgas ka see, kui määramatul mõõdul on tema südant avardanud võimalus koos töötada Arvo Pärdiga. Tulvega kohtus Marge-Ly Rookäär.

Arvamus
Et tsirkus rahvale hea on, teadsid juba Vana-Rooma keisrid, kelle eelis oli see, et nad ei pidanud iga natukese aja tagant tagasivalimise pärast muretsema. Meie omad peavad ja seetõttu on loota, et iseseisvuspäeva kõnevõistlus tuleb enneolematult terav. P

Kaarel Tarand: kriitik juubeliaastal

Iseseisvuspäeva tavapärase kahepäevase tsükli asemel vältab esindusisikute road-show sel aastal vähemalt neli, sest kõned tahavad pidamist "kõigis Eestimaa nurkades".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: