Raport: Eesti loomepõhise teadustöö riigirahastus on puudulik ({{commentsTotal}})

Täna avalikustati korraline Eesti kõrgkoolide välishindamise raport, mis leiab muu hulgas, et Eestis tehtava loomepõhise teadustöö riigipoolne rahastamine on puudulik ning loomingulise teadustöö jaoks puuduvad selged hindamiskriteeriumid.

Loomepõhine teadustöö on maailmas levinud ja tunnustatud teadustöö vorm, mis Eestis on aga suhteliselt noor nähtus, vahendasid AK kultuuriuudised.

"See on valdkond, mis põhineb praktilisel loometegevusel, kuid kasutab teaduslike meetodite süvenemist ja lähenemisviisi ja siin võib tõesti öelda, et me künname suhteliselt uut põldu," selgitas EMTA õppe- ja teadusprorektor Margus Pärtlas.

Ka Eesti kõrg- ja kutsehariduse kvaliteediagentuuri tehtud raportid ütlevad, et haridus- ja teadusministeeriumil puudub selge poliitika loometeadustöö rahastamiseks.

"Kui humanitaarvaldkonnas tervikuna saame me teistega konkureerides suhteliselt võrdsed võimalused, siis loomeuurimuse valdkonnas on teadusrahasid keeruline taotleda, kuna need taotlused lihtsalt ei vasta rahastamiskriteeriumitele," sõnas EKA teadusprorektor Urve Sinijärv.

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand ütles, et teaduse rahastamise jaoks on meil Eesti Teadusfond ja kultuuriprojektide rahastamise süsteem on kultuurkapital.

"Aga et teadusrahastu projektipõhist kunsti rahastaks, seda meil praegu ei ole," tõdes ta.

Välishindajate sõnul puudub Eestis ka loomepõhise teadustöö hindamise mudel ning selle loomisega peaksid loomekõrgkoolid ise aktiivsemalt tegelema.

"Teaduse hindamise mudel pärineb täppisteadustest ning seda hakati hiljem rakendama sotsiaalteadustele, eriti humanitaarteadustele. Seega kõik kunsti- ja humanitaariaasutused on silmitsi sama probleemiga, et kvaliteedi kriteeriumid ei näita teaduslikku mõju. Meie soovitame kõigil asutustel saada kokku ja panna paika oma täpsed kvaliteedi kriteeriumid," sõnas Eesti humanitaariateaduste ja kunstide välishindaja Peter Jonkers.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Maalikunstnik Margus Meinart

Margus Meinart: Pallas on minu loomingut ehk liigagi palju mõjutanud

Käsikäes Eesti vabariigiga – kui täpne olla, siis kuu aega varemgi – sündis kunstiühing Pallas. Kuigi ühingu põhikirjale kirjutati alla Tartus, pandi juubelinäitus üles hoopis Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis. Pallase tähendust eesti tunde- ja vaimukultuuris ei saa üle tähtsustada. Näiteks maalikunstnik Margus Meinart märkis, et tema loomingut on Pallas ehk liigagi palju mõjutanud.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: