Loomepõhine teadustöö on maailmas levinud ja tunnustatud teadustöö vorm, mis Eestis on aga suhteliselt noor nähtus, vahendasid AK kultuuriuudised.

"See on valdkond, mis põhineb praktilisel loometegevusel, kuid kasutab teaduslike meetodite süvenemist ja lähenemisviisi ja siin võib tõesti öelda, et me künname suhteliselt uut põldu," selgitas EMTA õppe- ja teadusprorektor Margus Pärtlas.

Ka Eesti kõrg- ja kutsehariduse kvaliteediagentuuri tehtud raportid ütlevad, et haridus- ja teadusministeeriumil puudub selge poliitika loometeadustöö rahastamiseks.

"Kui humanitaarvaldkonnas tervikuna saame me teistega konkureerides suhteliselt võrdsed võimalused, siis loomeuurimuse valdkonnas on teadusrahasid keeruline taotleda, kuna need taotlused lihtsalt ei vasta rahastamiskriteeriumitele," sõnas EKA teadusprorektor Urve Sinijärv.

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand ütles, et teaduse rahastamise jaoks on meil Eesti Teadusfond ja kultuuriprojektide rahastamise süsteem on kultuurkapital.

"Aga et teadusrahastu projektipõhist kunsti rahastaks, seda meil praegu ei ole," tõdes ta.

Välishindajate sõnul puudub Eestis ka loomepõhise teadustöö hindamise mudel ning selle loomisega peaksid loomekõrgkoolid ise aktiivsemalt tegelema.

"Teaduse hindamise mudel pärineb täppisteadustest ning seda hakati hiljem rakendama sotsiaalteadustele, eriti humanitaarteadustele. Seega kõik kunsti- ja humanitaariaasutused on silmitsi sama probleemiga, et kvaliteedi kriteeriumid ei näita teaduslikku mõju. Meie soovitame kõigil asutustel saada kokku ja panna paika oma täpsed kvaliteedi kriteeriumid," sõnas Eesti humanitaariateaduste ja kunstide välishindaja Peter Jonkers.